Leedu avaldas juhtnöörid sõjaolukorras tegutsemiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Leedu sõdur väikese militaarhuvilisega.
Leedu sõdur väikese militaarhuvilisega. Foto: SCANPIX

Leedu kaitseministeerium manitseb elanikke eriolukorra väljakuulutamise või sõja korral rahulikuks jääma, paanikast hoiduma ning järgima asjatundjate juhtnööre.

Ministeerium esitles täna eriväljaannet valmisolekust sõjaks või eriolukordadeks, mis valmis koostöös sõjaväe ning tuletõrje- ja päästeametiga.

«Pärast Venemaa korduvaid agressioone naabrite, sedapuhku Ukraina vastu on tekkinud vajadus mitte ainult teada, kuidas käituda kodanikuvastupanu organiseerides, vaid ka kuidas lahingutingimustes tegutseda,» ütles kaitseminister Juozas Olekas ajakirjanikele.

Tema sõnul on sedalaadi teave hübriidsõja olukorras hädavajalik, sest tegemist on paljude elementidega, mis võivad varieeruda ja meenutada tsiviilelu olukordi.

Väljaandes jagatakse teavet, missugused muudatused toimuvad riigis pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist ning jagatakse üldsusele praktilisi näpunäiteid käitumiseks mitmesugustes eriolukordades ja nurjunud evakuatsiooni puhul.

Pärast seda, kui ligi 100-leheküljelist väljaannet on kommenteerinud asjatundjad ja tehtud on vajalikud muudatused, jagatakse see keskkoolidele, raamatukogudele ja vabaühendustele. Võrguversioon peaks ilmuma kaitseministeeriumi kodulehele järgmisel esmaspäeval.

Sealjuures peaks Leedu siseministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks kõiki tulevikus ehitatavaid avalikke hooneid olema võimalik sõja korral kohandada pommivarjenditeks.

Siseministeeriumi arvates peaks keskkonnaministeerium saama volitused linnaplaneerimist ja ehitust puudutavate seaduste ning ehitusstandardite ja tehniliste normide ülevaatamiseks. Pommivarjenditeks peaks ministeeriumi hinnangul olema võimalik kohandada haldus-, äri-, tootmis- ja laohooneid.

Leedu praegused seadused lubavad ehitiste kohandamist elanikkonna kaitseks, kuid see pole kohustuslik.

Leedu keskkonnaministeerium ei ole siseministeeriumi seisukohta kommenteerinud.

Tagasi üles