Täna kogunevad Pariisi koos prantslastega suurele ühtsusmarsile paljud riigijuhid ja välisministrid, sealjuures Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus ning usuühenduste esindajad.
Satiiriväljaande Charlie Hebdo tulihingelised fännid leiavad aga, et selline nende lemmikkarikaturistide niiöelda märtristaatust ära kasutav üritus paistab pigem lihtsalt võimalusena silma paista ja demonstreerida ühtsust, mida tegelikult pole.
«Charlie Hebdo karikaturistide jaoks oleks tegemist olnud ilmselt absurdimaigulise looga – anarhistliku ja tugevalt kirikuvastaste seisukohtadega ajakirja austatakse kirikukellade helistamise, palvuste ja poliitikute kõnedega,» räägib Nicolas, kes tunnistab küll, et tema on Charlie Hebdo väljaandeid väga vähe lugenud, ent jälgib sotsiaalmeedias fännide postitusi.
Ta kinnitab, et fännid ei ole samas ainsad, kes sellesse ühtsuse näitamisse kahtlevalt suhtuvad – ka tema ise kuulub skeptikute hulka, ehkki ta tunnistab, et ilmselt on igasugune rahvusvahelist ühtsust tugevdada võimaldav kogunemine Euroopale kasulik.
Samuti lähevad paljud inimesed sinna ikkagi siirast soovist pärast sellist traumat midagi koos väljendada.
Ka Nicolas läheb Charlie Hebdo karikaturistidele ja teistele hukkunutele austust avaldama, ent ta ei tee seda Pariisis ja üks põhjus on just nimelt see, et mujal ehk on tegemist vähem politiseeritud väljaastumisega.
Prantsusmaa valitsus kutsus rahvast üles näitama ühtsust pärast sündmusi, mida nimetatakse riiklikuks tragöödiaks ja Prantsusmaa 9. septembriks ning nähakse otsese löögina riigi aluspõhimõtete liberté, egalité, fraternité pihta.
Täna näeb kahtlemata muljetavaldavat ühtsust, ent selles on juba omad lõhed, mis viitavad sellele, et ehkki kõik kuulutavad praegu, et nad on Charlie’d, ei ulatu poliitiline ühtsus ilmselt sellest kogunemisest kaugemale.