Euroopa Liidu eesistujamaa Belgia poliitikute pingutused moodustada enam kui kaks kuud pärast valimisi koalitsioonivalitsus lõppesid täna pärast kümme tundi väldanud kriisikõnelusi tulemuseta.
Nurjus järjekordne katse moodustada Belgia valitsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
13. juuni üldvalimised lõppesid patiseisuga, kuna hollandikeelse Flandria paremtsentristlikud ega prantsuskeelse Valloonia vasaktsentristlikud erakonnad ei kogunud võimule saamiseks piisavat enamust, vahendas dpa.
Kuningas Albert II-lt valitsuse moodustamiseks loa saanud Valloonia sotsialistide liider Elio di Rupo ütles täna ajakirjanikele, et osapooled ei suutnud kokku leppida kavas reformida iganenud reegleid, mis puudutavad kakskeelse Brüsseli riigipoolset rahastamist, ning lahendada kurikuulsat Halle-Vilvoorde küsimust.
Konflikti keskmes on aastaid vindunud küsimus, kas Brüsseli flaami äärelinnades elavatel valloonidel peaksid valimistel olema eriõigused. Flaamid ei taha, et Brussel-Halle-Vilvoorde piirkonda, kus praegu elab umbes 100 000 prantsuse keele kõnelejat, rohkem valloone elama asuks, ning nõuavad neilt hollandi keele oskust ja tahavad muuta valimisringkonna piire, mis praegu annavad valloonidele suurema hääleõiguse.
Di Rupo ootab enda sõnul, et valimistel enim hääli kogunud flaami rahvuslaste erakonna N-VA liider Bart de Wever loobuks valloonide kompromissettepanekuid tagasi lükkamast.
De Wever on varem öelnud, et loodab uue valitsuse sündi oktoobriks, mil Belgia eesistujaperiood on poole peal.
Optimismiks aga suurt põhjust pole. Eelmiste valimiste järel 2007. aastal kulus Belgia valitsuse moodustamiseks üheksa kuud, kusjuures olukord erakondade vahel ei olnud nii terav kui praegu.