Vene president Vladimir Putin lõi Krimmi annekteerimisega filosoofilise põhjenduse mis tahes vene keelt kõneleva kogukonnaga riiki tungimiseks, rääkis tuntuds vene politoloog ja publitsist Andrei Piontkovski täna Vilniuses.
Vene politoloog: Krimmi juhtum lõi filosoofilise aluse invasioonidele
15. jaanuar 2015, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Diktaator ei kuuluta kunagi ametlikult, et püüab ühte või teise riiki tungida. Näiteks ei teatanud Putini režiim enne 2014. aasta veebruari Krimmi annekteerimise ega Ida-Ukrainasse tungimise plaanist,» ütles Piontkovski Vilniuse rahvusvahelises juhtimiskoolis vastuseks küsimusel, kui tõenäoline on Venemaa invasioon Balti riikidesse.
Ta tõi esile Putini 18. märtsi kõne Krimmi annekteerimise puhul, milles räägiti niiöelda lahutatud vene rahvast.
«Putini 18. märtsi väga tähtis kõne lõi filosoofilise aluse tungimaks mis tahes postsovetlikesse ja mitte ainult postsovetlikesse riikidesse. Oma lahutatud rahva kontseptsiooniga võtab Putin avalikult õiguse - ja mitte ainult õiguse, vaid püha kohustuse - kaitsta mitte Venemaa kodanikke, vaid etnilisi venelasi.»
Piontkovski sõnul on Putini filosoofia Balti riikides hübriidsõja elementide näol - provokatsioonidena Balti riikide õhuruumide lähedal, infosõjana, mis sisaldab propagandat venekeelsete elanike tagakiusamise kohta ja küberrünnakutena - juba teoks saanud.
Putini lahutatud rahva ja rahvareeturi mõiste on laenatud natside välispoliitikast ning neist on saanud vene rahva konsolideerimise tähtis aspekt, ütles politoloog.
Tema arvates ei ole Vene ühiskond vene maailma filosoofiat veel täielikult omaks võtnud, sest diktaatori edu sõltub õnnestunud või vähemalt väidetavalt õnnestunud sammudest, Putinil on olnud aga ka nurjumisi.
Viimastena nimetas Piontkovski ebaõnnestunud katset muuta Ukraina Euroopa vektorit, katset luua Uus-Venemaa (Novorossija) ja tuumaähvardused Lääne hirmutamiseks ja nende suurenenud toetus Ukrainale. Nurjumiste hulka võib arvata ka lääneriikide sanktsioonid, mis on toonud Venemaal kaasa majandusraskused.
Poliitikateadlane keeldus spekuleerimast, kuidas Venemaa valitsussüsteem edasi areneb, kuid ütles, et Putini püsimine presidendiametis sõltub suuresti sellest, kas Lääs otsustab sanktsioone jätkata.