Esmaspäeval Brüsselis toimuval välisministrite kohtumisel on keskse teemana taaskord üleval Venemaa ja Ukraina olukorra arutelu, kirjutab Soome välisminister Erkki Tuomioja täna oma blogis.
Tuomioja arutles ELi propaganda teemal tänases blogipostituses
16. jaanuar 2015, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sanktsioonid tõenäoliselt jutuks ei tule, kuna nende leevendamise võimalust pole silmapiiril näha. Ka ei ole mingit vajadust neid karmistada, kuna varasemate otsuste mõju ja nende põhjustatud kulutused tugevnevad ning suurenevad pidevalt.
Ühe teemana tuleb jutuks varemgi esil olnud küsimus sellest, kuidas seista vastu Vene propagandale, mis puudutab eelkõige Ukrainaga seotud infosõda.
Nelja riigi (Suurbritannia, Leedu, Taani ja Eesti) välisministrid saatsid Euroopa Liidu kolleegidele kirja sellest, kuidas Euroopa Liit võiks vastata Vene riiklikult juhitavale propagandale, mis on suunatud venelastele ja venekeelsetele inimestele.
Teema on oluline ja väljakutse mitmetahuline. Kuigi väljaspool Venemaad osatakse riigi kontrollitava meedia (teistsugust on seal kahjuks üha vähem) levitatavasse propagandasse suhtuda valdavalt kriitiliselt, on siiski tähtis, et vigadele ja valeinfole reageeritaks kiiresti ning kindlalt.
Keerulisem küsimus on, kuidas Venemaa kodanikud saaks luua juhtunust avatud infovahetusel põhineva pildi. Sama puudutab ka venekeelseid inimesi teiselpool Venemaa piire, kui nad on üksnes Vene meediaväljas.
Selles osas, et Vene propaganda on kahjulik ning sellele tuleb vastata õigesti, valitseb üksmeel. Avatud ühiskonnas pole lahenduseks Euroopa Liidu oma propagandabüroo loomine. Eksisteerib aga teisi, põhiliselt ELi liikmesmaade endi kasutuses olevaid võimalusi hoolitseda selle eest, et venekeelsed elanikud saaks asjalikku ja õiget informatsiooni. Seda, kelle ülesanne see on ja kuidas seda saaks toetada, tuleb veel kaaluda.
Teemaga hakati tegelema päris hilja ja mõned riigid oleks võinud juba varem aktiivselt tegutseda, näiteks hoolitseda selle eest, et venekeelsel vähemusel oleks Vene riigimeedia kõrval ka muid võimalusi hankida infot ja jälgida sündmusi. Seda ei võetud arvesse näiteks vahetult pärast Baltimaade taasiseseisvumist, kui vähemusrahvusi puudutavad küsimused olid keerulised ja oma teed alles otsiti.
Sellega on seotud ka teisipäevases Hufvudstadsbladetis ilmunud telefoniintervjuu, mis kerkis eelkõige esile Eestis. Selle pärast on mul kahju, sest intervjuus ei maininud ma Eestit üldse ja pealegi olen hästi kursis, et Eestis on ka venekeelseid raadio- ja telesaateid. Viide Baltimaadele puudutaski eelpoolmainitud teemat.
Kohtusin neljapäeva hommikul Eesti suursaadikuga Helsingis ja arutasin temaga intervjuu asjad väga asjalikult ning sõbralikult läbi. Jutuajamisel ei kerkinud esile mitte midagi, mille põhjal võiks arvata, et see tekitab tüli kahe riigi suhetes. Ka selles asjas langevad meie eesmärgid kokku, kirjutas Tuomioja.