Armeenia president Serž Sargsjan keeldus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kutsest osaleda aprillis Gallipoli lahingu 100. aastapäeval, mis langeb kokku Armeenia ning selle diasporaa tähistatava armeenlaste genotsiidi aastapäevaga.
Sargsjan keeldus kutsest Türki genotsiidi 100. aastapäeval
17. jaanuar 2015, 17:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erdoğan saatis kutse enam kui sajale maailma liidrile, kelle hulgas on USA presidendi Barack Obama kõrval ka Armeenia riigipea.
«Türgil on enne mälestusürituse korraldamist kohustus oma rahva ning terve inimkonna ees tunnistada ning mõista hukka genotsiid armeenlaste kallal,» kommenteeris Armeenia presidendikantselei kutset.
«Kuid Türgi jätkab oma eitamise traditsiooni,» seisis pressiteates, kus juhiti tähelepanu, et see on esimene kord, kui Türgi tähistab Gallipoli lahingu aastapäeva 24. aprillil, kuigi liitlaste kampaania algas 18. märtsil 1915 ning kestis 1916. aasta jaanuari lõpuni. Briti impeeriumi maaväed asusid pealetungile 25. aprillil, teatas Armeenia presidendi pressiteenistus.
Türgi võimud soovivad rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu Armeenia genotsiidi sajandalt aastapäevalt eemale juhtida, kirjutati avalduses.
Türgi tähistab Gallipoli lahingu aastapäeva sel aastal 23.- 24. aprillil. Tegemist on ühe kuulsama Esimese maailmasõja lahinguga, milles Dardanellide väina oma kontrolli alla saada üritanud liitlasväed kohtasid Gallipoli poolsaarel Türgi vägede tugevat vastupanu. Dardanellide operatsioon lõppes nurjumisega, liitlased kaotasid lahingutes 265 000 ja türklased umbes 300 000 sõdurit.
Lahingutes tõusis kangelasliku väejuhina esile Türgi vabariigi rajaja Mustafa Kemal Atatürk.
«Me võitlesime seal üheskoos. Sellepärast kutsusime Sargsjani,» ütles Türgi valitsusametnik põhjenduseks ajaleht Hürriyetile. Armeenlased võitlesid Osmani impeeriumi vähemusrahvana sõjas kõrvuti türklastega.
Gallipoli lahingu aastapäeva tähistatakse aga samal ajal, kui möödub 100 aastat armeenlaste massimõrvast Osmani impeeriumis. Armeenlased ja armeenia diasporaa on otsustanud tähistada veresauna aastapäeva 24. aprillil.
Armeenia on püüdnud mõjutada Türgit tunnistama väidetavalt rohkem kui 1,5 miljoni inimese tapmine genotsiidiks. Türgi väidab, et ohvreid oli 500 000 ning et nad surid Esimese maailmasõja lahingutes ja nälja tõttu.