Igor Taro Ukraina päevik: 18.01

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: mediarnbo.org

Kuuldused Donetski lennujaama loovutamisest olid pisut ennatlikult. Ukraina armee sai täna hommikul käsu alustada venelaste tulepositsioonide mahasurumist kogu ümbruskonnas. Hinnates nüüd viimastel päevadel toimunut väikeselt ajadistantsilt, võib arvata, et tegu oli Venemaa poolse katsega alustada oma karvaste ja sulelistega üldist pealetungi kõigil rinnetel, mis ei osutunud siiski edukaks.

Nagu kaks päeva tagasi märkisin, polnud Ukrainal muid valikuid: kas loovutada lennujaam või alustada ulatuslikku operatsiooni varustusteede taastamiseks ning ümbruskonna puhastamiseks vastase üksustest. Niinimetatud relvarahu kattevarju kasutasid ju niinimetatud separatistid väga jõudsalt, et kindlustada end ukrainlaste ümber nii, et nood ei saaks lennuväljale varustust ja vahetusmehi viia.

Venelaste pealetung algas tegelikult pea nädal tagasi, kui oli juttu tuletegevuse intensiivistumisest. Nimelt, tabamusi sai enamik Ukraina armee positsioone ümbruskonnas ja isegi juhtimispunktid.

Tõenäoliselt oli eesmärgiks katkestada tagalatoetus ja juhtimisvõimekus, külvata paanikat ning jätta lennujaama hoidvad üksused juhtimisest ilma. Aga ukrainlased on seal kuudeviisi kogemusi omandanud. On harjunud ka suurtükitule all vägesid juhatama.

Milleks lasta õhku sild, kui sul on kõik väidetavalt kontrolli all ja ukrainlased põgenevad?

Siis järgnesid tormijooksud lennujaama terminali hoonele. Vene-tv on suutnud seal filmida mõned videod terminali ühes tiivas, demonstreerida tobedat näidislahingut. Keda seal siis lasti, kui kõik ukrainlased on terminalist lahkunud?

Ukraina armeele tegi mitu kuud meelehärmi lennujaama äärses kloostris positsioonid sisse võtnud üksus, kust oli mugav juurdepääsuteid tulega katta. Nii et see klooster oli äsjase operatsiooni üks sihtmärke. Pidavat olema tugevad kindlustused.

Nagu teadetest lugeda sai, on mõlemalt poolt olnud kaasatud kümneid tanke, käis tihe suurtükituli, reaktiivsüsteemid Grad ja 120-mm miinipildujad. «Separatistid» kaebasid Tochka-U ja isegi õhuväe kasutamise kohta. Väidetavalt Mariinivka kandis ehk lennuväljast lõuna poole. Seda suunda on vene vabatahtlikud proovinud samuti suruda.

Mis on huvitav, et täna lasid nad ise õhku Putilovi silla, mis on üks oluline transpordisõlmpunkt Donetskisse põhjasuunast sisenemisel just lennujaama lähedalt. Milleks lasta õhku sild, kui sul on kõik väidetavalt kontrolli all ja ukrainlased põgenevad? Järelikult kardavad, et varsti tullakse linna sisse. Hiljutised teated Ukraina armee linna murdmisest siiski tõele ei vasta.

Debaltseve kandis olid mõned üritused, hetkel on seal vist rünnakukatsed vaibunud, ainult kaudtule tegevus.

Põhjarindel oli samuti intensiivne – peale Popasna said ulatuslikke purustusi Krymske, mis on Luganski-Lõssõtšanski teest pisut põhjas jõe kaldal. Sinna proovisid kasakad rünnakuga minna, seejärel palusid Jeesuse ristimise pühaks relvarahu, et saaks surnukehad minema toimetada.

Triohizbenka sai samuti räsida, nagu ka Štšastja. Stanica Luganskas plahvatas ukraina sõduritele toodud meepurk – üks sõdur sai surma. Hranitne kandis Mariupoli lõunarindel on samuti kõik päevad olnud katsed ukraina positsioone rünnata, ka jalaväega.

Nii et lennujaam oli selles mosaiigis üks väike killuke ja talvine pealetung algaski kohe pärast 11. Putini konvoi saabumist, täpselt samamoodi nagu augustikuine pärast esimest kolonni. Kõik neli rindelõiku: põhjarinne, Debaltseve, Donetski lennujaam ja ümbrus ning Mariupol-Kalmiuse joon – olid ja on tihedas tegevuses.

Ukraina poolelt on lennujaamas viimastel päevadel olnud kümneid haavatuid, iga ööpäeva kohta ka mitu langenut. Selline see sõda on. Vene pool salgab kõike – neil ju kedagi ei sõdi. Pealtnägijad Donetskis kõnelevad üüratutest inimkaotustest, aga kes neid seal loeb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles