Europarlamendi liikme Tunne Kelami sõnul tähistab Venemaa sissetung Gruusiasse «ajaloo lõpu» paradigma kokkuvarisemist ning soovmõtlemise ajastu lõppu.
Kelam: Venemaa sissetung Gruusiasse tähistab soovmõtlemise ajastu lõppu
2. september 2008, 21:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelam lisas, et lootus saavutada rahu üksnes sõna jõul peab asenduma hoiakuga, mis taotleb rahu jõule tuginemise ja solidaarsuse vahendusel, vahendas saadiku pressiesindaja.
Teostades täieulatusliku invasiooni naaberriiki, asetas Venemaa end Kelami meelest ise ebastabiilsete, etteaimamatult käituvate riikide kategooriasse.
«Venemaad ei saa enam käsitada usaldusväärse partnerina ning täiesti selgelt ei jaga ta demokraatlikke väärtusi,» toonitas saadik.
Tunne Kelami arvates esitas Venemaa oma käitumisega väljakutse rahvusvahelise julgeolekusüsteemi põhialustele, mida Kreml on asendamas mudeliga «jõust sünnib õigus».
«Praegusel hetkel sõltub kõik mitte niivõrd Euroopa Liidu reaktsioonidest, kuivõrd aktsioonidest,» ütles Kelam.
«Kui kõneleme, et asjaajamine Vene-ELi suhetes ei saa enam jätkuda nagu tavaliselt, siis tähendab see konkreetsete sammude astumist. Üksnes see tekitab Vene poolel arusaama, et meil on tõsi taga,» rääkis Kelam.
Tunne Kelam pakkus ELi reaalsete aktsioonidena välja ehtsate rahuvalvejõudude lähetamise konfliktipiirkonda, kuivõrd on lubamatu, et
Vene relvajõud võiksid jätkata groteskses kaksikrollis - sissetungijatena ning
rahuvalvajatena, uue partnerlus- ja koostööleppe läbirääkimiste külmutamise, Nord Streami ja South Streami gaasijuhtmete projekti ajutise peatamise kuni Vene vägede täieliku tagasitõmbumiseni Gruusia territooriumilt, viisalihtsustusleppe toimimise külmutamise (arvestades ka seda, et Vene pool pole siiani omapoolseid kohustusi täitnud) ning Sotši asendamist 2014. aasta taliolümpiamängude võõrustajana teise riigiga.
«Kui me midagi konkreetset ette ei võta, siis mitte üksnes Venemaa ei lase Gruusiat oma haardest lahti, vaid ta jätkab sama tegevusmudelit mujal. Demokraatlike riikide esmane prioriteet on kindlate piiride kehtestamine rahvusvahelise õiguse rikkujate suhtes,» kinnitas Kelam.
Euroopa Parlamendi Gruusia-teemalise resolutsiooni hääletus leiab aset kolmapäeval, 3. septembril.