/nginx/o/2015/01/19/3693339t1h7da0.jpg)
Rootsi ja Soome olid külma sõja aastatel leppinud kokku, et kui Nõukogude Liit peaks ründama Soomet, hõivavad Rootsi väed Ahvenamaa, kirjutas ajaleht Gefle Dagbladet.
Rootsi salaplaan külma sõja aastatel: Ahvenamaa hõivamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsis ja Soomes on viimasel ajal arutatud võimalusi tõhustada kaitsekoostööd, vahendas Expressen. Rootsi kaitsejõudude ülemjuhataja Sverker Göransson oletas mullu novembris, et Soome ja Rootsi merevägi on Läänemere piirkonnas ühise juhtimise all umbes kümne aasta pärast.
Tunduvalt kaugemale ulatuva koostöö kohta lepiti kokku aga 1973. aastal. Kahe naabri salaplaanist kirjutab Mikael Holmström raamatus «Den dolda alliansen – Sveriges hemliga Natoförbindelser».
Kava nägi ette, et kui Nõukogude Liit ründab Soomet, siis vallutavad Gävle rügemendi sõdurid Ahvenamaa. Eesmärgiks oli kaitsta Rootsit ja võimaldada Soomel pöörata tähelepanu mandriosa kaitsmisele.
Gefle Dagbladeti andmetel pole tõendeid sellest, et plaani oleks arutatud ametlikult.
«Kui Nõukogude Liit oleks meid üllatanud ja vallutanud Helsingi, siis meie kõigi jaoks oleks olnud tähtis, et Rootsi oleks saanud hoolitseda Ahvenamaa eest,» jutustab Soome kaitsejõudude ülem aastatel 1983-1990 kindral Jaakko Valtanen Holmströmi raamatus.
Rootsi armeemuuseumi vanemkuraator Thomas Roth leidis dokumendi, mille järgi juhiks salajane juhtimiskeskus Gävlesse paigutatud 10 000 mehe suurust üksust, millel pole silmnähtavat ülesannet.
Aastal 1973 koostatud kaitseplaan oli niivõrd salajane, et sellest polnud teadlikud Gävle rügemendi ohvitserid.
Gefle Dagbladet küsis salaplaani kohta teavet Rootsi kaitsejõudude ülemalt (aastatel 1986-1994) Bengt Gustafssonilt, kuid ta ei osanud midagi Ahvenamaa võimaliku vallutamise kohta rääkida.