Šveitsis Davosi majandusfoorumil oli täna kõne all oht, mida kujutab endast kaasaegne küberterrorism -- võimalikud rünnakud elektrijaamadele, telekommunikatsioonidele ja finantssüsteemidele.
Ekspert: teie asjade internet on minu jaoks ohtude internet
Küberturbe ekspert ja ettevõtte Kaspersky Lab juht Jevgeni Kaspersky hoiatas, et oht üksikisikutele üksnes suureneb, sedamööda, kuidas internetiga ühendatakse üha enam seadmeid, nagu näiteks televiisorid.
«See, mida teie nimetate asjade internetiks, nimetan mina ohtude internetiks,» ütles ta.
«Halbadest stsenaariumidest halvim on rünnak suurele infrastruktuurile, elektrijaamale. Kui ei ole elektrit, siis ülejäänud maailm ei toimi,» hoiatas Kaspersky.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves lisas, et kurjategijad on suutelised tekitama kaose ka palju madalamal tasemel.
«Kaost on võimalik tekitada mitmel viisil,» ütles Ilves, lisades, et valitsuste kohus on anda kodanikele võimsad krüpteerimisvahendid, et oma andmeid kaitsta.
Ta rääkis anekdoodi Los Angelese transpordiametnikest, kes korraldasid streigi ning panid kõikides valgusfoorides põlema puanse tule, tekitades liiklusummikud.
«Mis juhtub aga siis, kui keegi lülitab sisse ainult rohelised tuled?» küsis ta.
ÜRO terroritõrjeosakonna juhataja Jean-Paul Laborde tõstis omakorda esile organiseeritud kuritegevuse ja selliste äärmusrühmituste nagu sunniitlik Islamiriik (IS) sidemed, kes võivad ühendada jõud küberrünnakute korraldamiseks võimude vastu.
«Nad ründavad isegi praegu... madalal tasandil... politsei infrastruktuuri, et blokeerida politsei tegevust nende vastu väljapool nende territooriume,» ütles Laborde.
Ta kutsus töötama välja rahvusvahelise õiguse raamistiku, et tuua need kurjategijad kohtu ette, kuid möönis, et ühistes seadustes kokkuleppele jõudmine on väga raske.
Toomas Hendrik Ilves ütles seda mõtet kommenteerides, et valitsuste spondeeritud rünnakute ja kuritegevuse vaheline piir on muutumas üha hägusamaks.