Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Auschwitzist ellujäänud osalevad koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeval meenutades oma vabastamist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Auschwitzis ellujäänu (esiplaanil) | FOTO: Scanpix

Täna möödub 70 aastat, mil Nõukogude Liidu väed vabastasid Poolas Auschwitzi koonduslaagri vangid.

Täna kogunevad mitmete Euroopa riikide juhid Auschwitzi meenutama vangide vabastamist ning aukuülalistena on kohal need, kes sellest õudusest ellu jäid, edastab Reuters.

Ametlikel andmetel kaotas Auschwitzis aastatel 1940 - 1945 elu umbes 1,1 miljonit inimest.

Lisaks juutidele hukkus seal ka mustlasi, venelastest sõjavange, poolakaid ja seksuaalvähemustesse kuulujaid.

Kui Punaarmee sõdurid 27. jaanuaril 1945 Auschwitzi jõudsid, siis leidsid nad eest 7000 vangi, kelle põgenenud natsid olid maha jätnud. Osa vange olid nii nälginud, haiged ja nõrgad, et nad ei saanud aru, mis toimub.

Nädal varem olid natsid umbes 60 000 liikumisvõimelist vangi sundinud niiöelda surmamarsile kiiresti läheneva Nõukogude Liidu armee eest.

Umbes 20 000 neist vangidest ei jõudnud sihtpunkti Bergen-Belseni koonduslaagrisse.

Poolakas Zdzislawa Wlodarczyk koos perega saadeti pärast Varssavi ülestõusu Auschwitzi. Ta oli siis 11-aastane.

Wlodarczyki vanemate jaoks ei olnud Auschwitz teekonna viimane etapp. Kui sakslased evakueerisid koonduslaagrit, siis ta vanemad viidi teistesse laagritesse. Ema jäi ellu, kuid isa mitte.

Wlodarczyk elas koos teiste lastega barakis, mis kubises rottidest ja haigusi tekitavatest parasiitidest. Ta mäletab, et vabadus saabus talvisel päikeselisel päeval.

Saksalased olid hakanud Auschwitzi niiöelda puhastama juba 1944. aasta suve lõpul kui Nõukogude Liidu armee liikus aina kiiremini Poolas edasi.

Tuhandeid vange viidi 1944. aasta suve ja 1945. aasta jaanuari vahelisel ajal läänepool asuvatesse koonduslaagritesse. Suur osa ümber paigutatuid suri. Nende seas oli ka hiljem oma päevikuga kuulsaks saanud juuditüdruk Anne Frank, kes viidi koos perega 1944. aasta oktoobris Auschwitzist Bergen-Belseni koonduslaagrisse.

Saksalased püüdsid põgenedes hävitada võimalikult palju tõendeid koonduslaagrite kohta. Enne lõplikku lahkumist Auschwitzist lasti gaasikambrid ja krematooriumid õhku.

Auschwitzis ellujäämine sõltus iga vangi füüsilisest vormist, tervisest ning ka õnnest.

Ida-Ungarist Debrecenist Auschwitzi toodud 18-aastane Eva Fahidi eemaldati kohe pärast saabumist pereliikmetest. Fahidi sõnul valis kuulus natsiarst Josef Mengele välja, keda ta oma katseteks soovib.

17-aastane Erzbet Brodt viidi koos perega Auchwitzi Lõuna-Ungarist Kaposvarist. Brodti ellujäämisstrateegiaks oli see, et ta oli esimene igasugust tööd tegema.

Pärast Auschwitzi koonduslaagri vabastamist asutasid Nõukogude Liidu väeüksused koonduslaagri alale välihospidali. Poola Punane rist rajas samasuguse Birkenau koonduslaagrisse.

Patsientideks olid koonduslaaritest ellujäänud. Paljud koonduslaagri õudustest ellujäänud surid järgnevatel nädalatel, kuna sõid korraga liiga palju.

Paari kuuga olid ellujäänud piisavalt üles turgutatud, et nad suutsid välihospidalist lahkuda. Osa neist võttis suuna kodumaale, osa aga jäi elama ajutistesse põgenikelaagritesse.

Päästetud lapsed viidi Poolas, Nõukogude Liidus ja Iisraelis asunud lastekodudesse. Paljud elasid lastekodudes kuni täisealiseks saamiseni, kuna neil ei olnud enam pereliikmeid alles.

Nõukogude Liidu Riiklik Julgeoleku Komitee (KGB) asutas 1945. aastal Auschwitzi alal laagri sakslastest sõjavangidele. 1946. aastal anti ala Poolale.

1947. aasta juulis  asutati Auschwitzi koonduslaager-muuseum, millest sai hiljem UNESCO maailmapärandi paik. 2014. aastal külastas seda muuseumit 1,5 miljonit inimest.

Tagasi üles