/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2015/01/28/3714491t1h92b9.jpg)
Kreeklased ei usu, et hommikust õhtuni töötamine midagi annab. Aga fakt on see, et nii me praegu elame, ütles valimistel vaatlejana osalenud kreeklanna Stavria Gaitanaki (27), kes paneb uuele valitsusele palju lootusi.
Kreeka valimiste vaatleja Postimehele: loodan, et kreeklaste otsus innustab ka eestlasi muutustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/01/28/3714499t1h4814.jpg)
Advokaat Gaitanaki on varemgi valimistel vaatleja olnud. Aga kunagi varem ei ole ta märganud, et kreeklased nii otsusekindlalt valimissedelid kastidesse oleks poetanud. «Oli näha, et nad teavad täpselt, kelle poolt hääletada,» ütles ateenalanna. Varem on vanemad inimesed ikka valimiste vaatlejatelt nõu tulnud küsima, kelle poolt tasuks hääletada. Aga mitte sel korral.
Valimised võitis vasakäärmuslik Syriza erakond. See on ajalooline sündmus. Tähendab, selle ajaloo, mis algab pärast teist maailmasõda. Sest sellest ajast alates ei ole Kreekas ükski vasakpoolne erakond valimisi võitnud. Sest erakonna esimees, Alexis Tsipras (40), sai noorimaks peaministriks. Ja vaid viis aastat tagasi toetas Syrizat vaid viis protsenti kreeklastest (sel korral 36 protsenti).
Viimased 40 aastat on Kreekat sisuliselt valitsenud kaks erakonda: konservatiivne Uus Demokraatia ja sotsialistlik PASOK. Gaitanaki arvab, et uue partei tulekuga hakkavad Kreekas lõpuks asjad muutuma. «Ainus viis midagi muuta, oli valida Syriza. Nad olid ainsad, kellel oli üldse võimalus valitsusse pääseda.»
Kas sina valisid ka Syriza?
Jah. Ma ei taha enam neid samu nägusid näha poliitikas. Nad olid viimase poole aasta jooksul kõikjal: televisioonis ja ajalehtedes. Alati lubasid maad ja ilmad kokku. Seda tegi muidugi ka Syriza, aga see oli midagi uut.
Mis mõttes uut?
Näiteks lubasid nad, et taaskäivitavad majanduse ja maksude süsteemi. Paljud Kreeka ärimehed ja laevade omanikud on pikka aega riigilt raha varastanud. Nad ei maksnud nii palju makse, nagu oleks pidanud, sest valitsus ja ärieliit olid tihedates sidemetes. Ärimehed sõltusid meie endise valitsuse jätkamisest, sest see seisis nende huvide eest. Syriza on lubanud kõik ärihaid makse maksma panna.
Kas läksid tähistama ka pärast valimistulemuste teatamist?
Ma olin tööl, aga paljud mu sõbrad läksid Ateena kesklinna tähistama. Me paneme sellele valitsusele palju lootusi. Ma kõnnin iga päev tööle minnes peaväljaku eest mööda, et metroo peale minna. See asub parlamendihoone juures. Neil päevil tunnen esimest korda, et see ei ole lihtsalt mingi hoone. Et see on miski, mis mind esindab. Meil oli varem demokraatia, aga tegelikult, selle täielikus mõttes, ei olnud ka. Mõned kreeklased ütlevad, et Syriza hakkab lihtsalt valitsuses olemisest kasu lõikama ja kõik jätkub vanaviisi. Aga me vastame, et see ei huvita meid, me tahame neile lihtsalt anda selle võimaluse näidata, et nad on erinevad.
Ka Eestis tulevad varsti valimised. Viimasel ajal on meilgi uued tulijad populaarsust kogunud.
Aa, ma ei teadnud seda! Ma loodan, et see muutus Kreekas innustab ka teisi riike, nagu Eesti, muutustele. Me näitasime nende valimistega, et võõrad jõud, nagu Saksamaa ja teised riigid, kes meile laenu andsid, ei saa kreeklasi hirmutamisega mõjutada. Sest enne valimisi oli siin tegelikult palju hirme õhus.
Meile siin Eestis meeldib mõelda, et kreeklased on ikka üks tark rahvas – oskavad elust mõnu tunda, aga meil siin käib üks kõva töörügamine ainult.
/nginx/o/2015/01/28/3714483t1h6aec.jpg)
Nii huvitav on kuulda, mida teised rahvad kreeklastest arvavad! Mu isa elas kunagi aastaid Viinis. Kui ta ütles, et on Kreekast pärit, reageeriti alati nii, nagu ta oleks jumal ise. Nüüd on see muutunud. Paljud mu välismaal elavad sõbrad on rääkinud lugusid, kus neile öeldakse, et näed, me laenasime teile raha. Või et, ah, teie, kreeklased, te lamate ju ainult rannaliival ja joote kohvi.
Kuidas siis tegelikult on?
Mina töötan kella kaheksast hommikul kella üheteistkümneni õhtul. Samas ei taha ma, et kuvand kreeklastest, kui lahedatest elu armastavatest inimestest, muutuks. Me tõesti ei usu, et hommikust õhtuni töötamine sulle midagi annab. Aga fakt on see, et nii me praegu elame. Sest meil ei ole teist võimalust.
Samuti Itaalias ja Hispaanias. Vanematel põlvkondadel oli elu lilleline 1960ndatel alguse saanud buumi ajal. Aga nende lapsed enam sellist elu elada ei saa.
Just. Mul oli imeline lapsepõlv! Me käisime vanematega igal aastal välismaal puhkusel. Käisime igal pool, üle terve Euroopa. Igal perekonnal oli vähemalt kaks maja ja kaks autot. Nüüd ei saa mu vanemad enam ka eluks vajalikke asju endale lubada. Ja nad ei mõista, miks see nii on. Aga kuidas sai Kreeka Euroopa Liiduga liituda ja kõiki neid hüvesid nautida, ilma midagi vastu andmata? Keegi ei küsinud, kust kõik see heaolu korraga tuleb. Nad lihtsalt nautisid. Kreekas arvatakse, et meilt on varastatud. Et Saksamaa ja teised ranged Euroopa Liidu riigid ei austa meid. Aga see pole nii.
/nginx/o/2015/01/28/3714495t1he911.jpg)