/nginx/o/2010/09/02/426042t1hc411.jpg)
Natsikurjategijad jahtinud Simon Wiesenthali elulooraamatu autori andmetel tegutses sõjakurjategijaid jälitanud mees Iisraeli luureteenistuse Mossad heaks.
Raamat paljastas Wiesenthali mineviku Iisraeli agendina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2005. aastal 97-aastaselt oma Viinis asuvas kodus surnud Wiesenthal pääses holokaustist eluga ja pühendas seejärel oma elu natsikurjategijate tabamisele. Antisemitismi vastu võitlemiseks asutas ta 1977. aastal ka omanimelise keskuse.
Tema elu kajastavas raamatus kirjeldatakse tema kodust leitud dokumentide ja kolme endise Mossadi töötajaga tehtud intervjuude põhjal, et Wiesenthal sai palka Mossadilt.
«Simon Wiesenthal: elu ja legendid» autori Iisraeli päevalehe Haaretzi kolumnisti Tom Segevi sõnul tuleb uute tõendite valguses ajalugu mõnevõrra ümber hinnata, kuna seni levinud arvamuse kohaselt ei teinud juudiriik natsikurjategijate tabamiseks enne Hitleri juudihävitusprogrammi ühe juhi Adolf Eichmanni kinni pidamist 1960. aastal suuri jõupingutusi, kirjutas New York Times.
Raamat ilmub sel nädalal Ühendriikides ja samal ajal veel kuues riigis. Segevi sõnul andis Wiesenthali tütar Paulinka Kreisberg talle õiguse tutvuda umbes 300 000 Wiesenthali dokumendiga, millele avalikkusel puudus seni juurdepääs.
Dokumentidest leidis ta ka Wiesenthali kirjavahetuse Mossadi palgal olevate töötajatega, kellest kolmega võttis autor ühendust. Neist kahe nimed avalikustab Segev ka oma teoses. Autori sõnul värbas Wiesenthali esmalt enda ridadesse Iisraeli välisministeeriumi poliitikaosakond, millest hiljem kasvas välja Mossad.
Autori väitel sai Wiesenthal tasu ka Mossadilt, mis maksis agendinime Teokraat kandnud Wiesenthalile iga kuu 300 dollari suurust kuutasu, aitas mehel hankida Iisraeli passi ning rahastas tema Viinis asuva büroo loomist, kirjutas Haaretz.
Wiesenthali peamiseks ülesandeks oli teha kindlaks kuritegudes kahtlustatavate natsionaalsotsialistide asukoht. Ka pidi Wiesenthal koguma informatsiooni araabiamaadesse pagenud natside kohta.
1908. aastal tänapäeva Ukraina aladel asuvas Butšatšis sündinud Wiesenthal, kelle kümned sugulased surid natside käe läbi, püüdis raamatu autori väitel meelitada Eichmanni lõksu juba 1948. aasta viimastel päevadel, kuid väidetavalt kukkus Austrias läbi viidud operatsioon läbi Wiesenthali abistanud agendi eksimuse tõttu.
Kuigi Eichmann tabati 1960. aastal, tunnistati Jeruusalemmas peetud kohtuprotsessi käigus süüdi kuue miljoni juudi mõrva organiseerimises ning poodi 1962. aastal, on uurijad tema rolli sõjakurjategija tabamisel kahtluse alla seadnud. Näiteks Briti ajakirjanik ja kirjanik Guy Walters väidab oma raamatus, et Wiesenthali roll Eichmanni kohtu ette toomisel oli olematu.
Ka on praeguseks surnud Mossadi eksjuht Isser Harel kinnitanud, et Wiesenthal ei väärinud Eichmanni tabamise eest tunnustust. Segevi andmetel vihjas Wiesenthal juba 1953. aastal luureteenistusele, et kurjategija peidab end valenime all Argentiinas, kus ta lõpuks ka tabati. Iisraeli agendid hakkasid aktiivselt tegutsema alles 1960. aastal, mil Saksamaa neile luureandmed edastas.
Küll aga selgub dokumentidest, et Wiesenthal ei toetanud Eichmanni hukkamist. Segevi sõnul ei teinud Wiesenthal seda mitte moraalsest tõekspidamisest, vaid tema arvates varjas Eichmann Iisraeli võimude eest veelgi informatsiooni.