/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/01/31/3726259t1hc52f.jpg)
Ukraina endine president ja Donbassi konflikti lahendamise kolmepoolse kontaktgrupi liige Leonid Kutšma teatas 31. jaanuariks kavandatud kõnelustevooru nurjumisest separatistide süül.
Kutšma teatas Minski kõneluste nurjumisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänased konsultatsioonid Minski kokkulepete täitmise plaani üle, mis sisaldab nimekirja konkreetsetest meetmetest olukorra deeskaleerimiseks, nurjusid seoses Minski kokkuleppe allkirjastajate Aleksandr Zahhartšenko ja Igor Plotnitski mitteilmumisega, nende esindajate Deniss Pušilini ja Vladõslav Deinego ultimatiivsete avaldustega, aga samuti keeldumisega arutamast plaani tule viivitamatuks lõpetamiseks ja raskerelvastuse tagasitõmbamiseks,» lausus Kutšma Interfaxile.
Kutšma sõnul on Ukraina ametlike võimude positsioon järgmine:
«Ukraina pool ei nõustu mingite ultimaatumite ega eeltingimustega. Meie põhimõtteline seisukoht olukorra rahumeelsest reguleerimisest Donetski ja Luganski oblasti teatud piirkondades jääb muutumatuks -- see on 5. ja 19. septembril Minskis kirjalikult kinnitatud kokkulepete täielik ja kõrvalekaldumatu täitmine, alustades tule lõpetamise režiimi viivitamatust kehtestamisest.»
Ukraina ekspresident rõhutas, et ootab juba kõige lähemal ajal Vene Föderatsiooni ametlikku reaktsiooni.
Eelnevalt oli Pušilin Minskis Interfaxile öelnud, et isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide juhid Zahhartšenko ja Plotnitski ei tule Minskisse enne, kui Kiiev on andnud avalikult korralduse relvarahu alustamisest ja raskerelvastuse äraviimisest «faktiliselt» kontaktjoonelt.
«Vabariikide juhid ei sõida Minskisse enne, kui Porošenko pole andnud armeele ja rahvuskaardile avalikku käsku lõpetada tulistamine ja viia suurtükivägi, see tähendab raketikompleksid eemale kontaktjoonelt 31. jaanuari seisuga kaugusele, mis on ette nähtud 19. septembri memorandumis.»