/nginx/o/2015/02/03/3732505t1hf4e5.jpg)
Järgmisel nädalal toimub ühe põneva uue kosmosesõiduki testlend – Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) katsetab atmosfääri sisenemise kuumusele vastu pidavat mehitamata sõidukit, milletaolised peaks tulevikus transportima nii astronaute kui kõikvõimalikke muid laadungeid kosmosejaamade ja Maa vahel ning võtma sihi ka teistele planeetidele.
See tähendab muuhulgas, et analoogsed sõidukid võivad anda rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) tegutsevatele astronautidele sõltumatuse Vene transpordivahenditest. Praegu on nimelt ainus astronautide ning varustuse sinna ja tagasi transpordiks sobiv sõiduk venelaste Sojuz.
Nime IXV (ingl k. Intermediary eXperimental Vehicle) kandev kosmoselennuk ongi Euroopa esimene süstikutaoline nii-öelda korduvkasutatav kosmosesõiduk. Suurimaid katsumusi, mis süstikul ees seisab, on atmosfääri naasmine. Testlennu käigus jälgitakse, kuidas keraamiliste kuumuskaitsekilpidega IXV peab vastu enam kui 1500-kraadisele kuumusele ning kas samal ajal säilitab sõiduk juhitavuse.
Atmosfääri peaks IXV naasma umbes 120 kilomeetri kõrgusel, liikudes kiirusel 7,5 km/s – selliselt peaks katsumused sarnanema nendega, millega peab hakkama saama madalalt orbiidilt atmosfääri sisenev kosmosesõiduk. IXV lendab läbi atmosfääri ülehelikiirusel ning kukub lõpuks langevarjudest pidurdatuna ookeani. Tulevikus loodetakse aga katsetatavate tehnoloogiate baasil arendada välja kosmosesõidukid, mis maanduvad kui tavalised lennukid.
Näiteks NASA seniste kosmosesüstikute puhul on olnud suurimaks ohuks, et atmosfääri naastes võivad selle kuumuskindlad plaadid eralduda. 2003. aasta 1. veebruaril see juhtuski – kosmosesüstik Columbia, mille pardal hukkus seitse astronauti, kukkus uurimistulemuste andmetel alla just isolatsioonikihi eraldumise tõttu tekkinud vigastuse pärast.
Praeguse plaani järgi peaks start toimuma 11. veebruaril Eesti aja järgi kell 15.00 Prantsuse Guajaanas Kourou kosmodroomil. Lennu ajal salvestab kõikvõimalikke andmeid 300 sensorit. ESA loodab koguda informatsiooni, mis aitaks IXV tehnoloogiat edasi arendada selliselt, et tulevikus võiks sarnane sõiduk käia näiteks Marsil ja tuua sealt tagasi pinnaseproove.
Juba möödunud aastal viidi IXVga läbi põhjalikud kosmose keskkonda simuleerivad testid, nagu näiteks vaakumkeskkonna, päikese- ja UV-kiirguse, radiatsiooni ning külma taluvuse testid. Praegu harjutab Panamas Flamenco saarel testlennuks vajalikke oskusi veel laeva Nos Aries meeskond, kes peab pärast lendu IXV ookeanist ära tooma. IXV ja neljafaasiline kanderakett Vega on juba omavahel ühendatud ja ootavad Kourous starti.
Esialgu pidi katselend toimuma möödunud aasta 18. oktoobril, ent ESA lükkas selle edasi, tuues põhjenduseks vajaduse viia läbi põhjalikumaid trajektoorianalüüse. IXV ja Vega olid teadlaste sõnul aga juba siis valmis. Stardi edasilükkamise tõttu võeti IXV-lt lihtsalt akud küljest ja pandi külma, et need hiljem taas üles soojendada ja täis laadida.
Keskmise auto suurust lennumasinat on töötatud välja viimased viis aastat ning sellele on kulunud umbes 150 miljonit eurot.