/nginx/o/2015/02/03/3732511t1h2f86.jpg)
Venemaa endine luuretöötaja Aleksandr Litvinenko süüdistas enne surma Vene presidenti Vladimir Putinit sõja õhutamises ning kuritegelike rühmitustega lävimises, ütles endise luureagendi lesk eile.
Litvinenko lesk: Aleksandri väitel oli Putin mestis kurjategijatega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Litvinenko suri 2006. aasta novembris Londonis plutooniumimürgitusse. Suurbritannia süüdistab mürgitamises kaht endist Vene luureagenti, keda Moskva ei ole nõus välja andma. Ohvri lesk väidab, et tema abikaasa töötas surma ajal Briti välisluureteenistuse MI6 heaks ja tapeti Moskva käsul.
Marina Litvinenko andis tunnistusi juurdluse raames, millega üritatakse välja selgitada 2000. aastal Londonisse põgenenud Nõukogude KGB ja selle järglase Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) endise töötaja surma asjaolud.
Litvinenko süüdistas surivoodil Putinit tema tapmiseks käsu andmises.
Briti võimud on samuti süüdistanud Vene riiki seotuses mõrvaga. Briti politsei teatel olid Litvinenko tapmisega seotud Dmitri Kovtun ja endine KGB agent Andrei Lugovoi.
Litvinenko lesk ütles juurdlusele, et tema abikaasa muutus 1990. aastatel üha murelikumaks FSB räpaste tegude pärast. Tema sõnul kujunes pöördepunktiks esimese Tšetšeenia sõja ajal kogetu, mil Aleksandr töötas FSB terrorismivastases üksuses. Ta olevat intervjueerinud 17-aastast tšetšeeni, kes ütles talle, et kogu tema klass liitus Venemaa vastu võitlemiseks tšetšeeni iseseisvuslaste ridadega.
«Saša jaoks oli see šokeeriv,» ütles Marina. «See oli esimene kord, mil ta taipas, et midagi on selle sõjaga valesti.»
Aleksandri mured said jätku, kui talle tehti ülesandeks tappa Kremlis ebasoosingusse langenud vene oligarh Boriss Berezovski, lausus Marina Litvinenko.
Tema sõnul kohtus Aleksandr 1998. aastal FSB direktoriks määratud Putiniga, et kurta korruptsiooni üle. Hiljem kirjeldas ta vestlust Putiniga kui ebaproduktiivset.
FSB arreteeris hiljem Litvinenko süüdistatuna vandenõus Berezovski tapmiseks 1998. aastal pressikonverentsil. Ta vabastati 1999. aastal. Litvinenko põgenes aasta hiljem Venemaalt.
Marina Litvinenko sõnul palusid tema abikaasa ja poeg esmalt Türgis USA saatkonnalt poliitilist varjupaika. Keeldumise korral ostsid nad piletid lennule Gruusia pealinna Thbilisisse läbi Londoni.
Londoni Heathrow lennujaamas pöördus Litvinenko politseiniku poole ja ütles: «Olen KGB ohvitser ja palun poliitilist varjupaika.»
Alates 2004. aastast hakkas Aleksandr Marina Litvinenko väitel Briti luurelt saama 2000 naela kuus nõustamise eest organiseeritud kuritegevuse kohta Venemaal.
2001. aastal Suurbritannias elama asunud Berezovski rahastas samuti Litvinenko viibimist Londonis, tasudes tema üüri ja rahastades raamatut, milles Litvinenko süüdistab FSB-d 1999. aastal Moskvas ja teistes Vene linnades elumajade õhkulaskmises. Vene võimud kasutasid kortermajade õhkimist ettekäändena Teise Tšetšeenia sõja alustamiseks.
Samuti süüdistas Litvinenko Putinit sidemetes kuritegelike rühmitustega ajal, mil hilisem Vene president oli Peterburi linnapea. Litvnineko nimetas Putinit 2006. aastal isegi pedofiiliks pärast foto nägemist, kus Vene president suudleb noore poisi kõhtu.
Litvinenko mõrvajuurdlus seiskus algselt Venemaa keeldumise tõttu kahtlustatavaid välja anda, hiljem põhjusel, et Briti võimud keeldusid salajaste luureandmete avalikustamisest. Marina Litvinenko kaebas selle otsuse edasi.
Juurdluse uued tingimused näevad ette luuretõendite ärakuulamise suletud uste taga.