Soome peaminister Alexander Stubb tõrjus teisipäeval järsult eestlaste mõtte Ukrainale relvaabi andmise kohta ja rõhutas, et sõjalist konflikti tuleb vältida.
Soome ei toeta Ukrainale relvaabi andmise ideed
Selle asemel võib Ukrainale anda rahalist toetust Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaudu.
Kõige tähtsamaks mooduseks olukorra lahendamisel on peaministri sõnul endiselt Venemaa vastased sanktsioonid, mille üle otsustatakse koos teiste Euroopa Liidu riikidega.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles varem päeval, et Ukraina vajab sõjalist abi, vastasel juhul kaotab riik sõja Ida-Ukrainas, kus separatistide poolel on Venemaa sõduritel kasutada moodne relvastus.
Soome Keskerakonna esimees Juha Sipilä tõrjus samuti president Ilvese ettepanekut, öeldes, et Soome ei saa saata relvi sõdivasse riiki.
«Asjade areng tundub pöörane. Kõigepealt Venemaa relvastab separatiste ja siis Lääs relvastab Ukrainat,» lausus Sipilä.
Ilves ütles teisipäeval Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga peetud avalikul debatil, et Ida-Ukraina konfliktist võtavad osa Venemaa sõdurid. President märkis, et kõik riigid tunnistavad seda mitteametlikult, kuid mitte ametlikult. Seda olukorda võrdles Ilves muinasjutuga kuninga uutest rõivastest, kus keegi ei julge välja öelda seda, mida ta selgelt näeb.
Ilves tõi esile, et separatistide poolel on kasutusel moodsad kõrgtehnoloogilised relvasüsteemid, mille kasutamine eeldab korralikku väljaõpet. Vananenud relvastust kasutav Ukraina kaotab presidendi hinnangul sõja, kui riik ei saa relvaabi. «Kui sa ei hakka [ründajale] vastu, siis sa kaotad,» ütles Ilves.
Ilvese sõnul tuleb toetada Ukrainat, et riik saaks ennast sõjaliselt kaitsta, ning samas nõuda Ukrainalt reformide läbiviimist.
President soovitas lugeda ka Ida-Euroopale spetsialiseerunud ajaloolase, Oxfordi ülikooli Euroopa uurimise professori Timothy Garton Ashi äsja ilmunud artiklit, milles autor põhjendas vajadust anda Ukraina relvaabi. «Mõnikord on vaja relvi, et peatada relvad,» kirjutas Ash.