USA alustab oma suurima keemiarelvalao likvideerimist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: AFP / Interfax / PM
Copy
Sissevaade USA laeva, mille pardal tegeletakse praegu Süüria keemiarelvade hävitamisega.
Sissevaade USA laeva, mille pardal tegeletakse praegu Süüria keemiarelvade hävitamisega. Foto: SCANPIX

USA alustab märtsis oma suurima keemiarelvalao likvideerimist, astudes suure sammu toetamaks ülemaailmset keemiarelvade hävitamise kampaaniat.

Colorado osariigi lõunaosas Pueblos asuv keemialadu kavatseb alustada 2600 tonni sinepigaasi hävitamist osana USA jõupingutustest täita 1997. aasta lepingut, mis keelustab kõik keemiarelvad.

Pueblos on ladustatud umbes 780 000 sinepigaasi sisaldavat mürsku.

USA-l on keemiarelvi ka Blue Grassi armeelaos Kentucky osariigis. Sealsete keemiarelvade hävitamine peaks algama paari aasta jooksul.

Süüria keemiarelvade hävitamine

Viimastel aastatel on enim tähelepanu püüdnud Süüria keemiarelvad, mida on teadaolevalt ilmselt ka korduvalt valitsusvastaste vastu kasutatud. 

Süüria  režiim otsustas 2013. aasta septembris USA ja Venemaa survel loovutada hävitamiseks oma keemiaarsenali, ent Keemiarelvade keelustamise organisatsioon OPCW on leidnud mõjuvaid tõendeid süstemaatilisest ja korduvast mürkgaasi kasutamisest Süüria põhjaosa külades möödunud aastal. Süüria polnud kohustatud oma kloorgaasi varusid avalikustama, kuid selle ründeotstarbelist kasutamist võidakse CWC raames tõlgendada konventsiooni rikkuva keemiarünnakuna.

2013. aastal kasutati Damaskuse lähedal rünnakus mürkgaasi sariini, mille tagajärjel ähvardas USA oma vägedega sekkuda.

Keemiarelvade hävitamisega nõustumine võis päästa Süüria rahvusvahelisest sekkumisest ja andis Venemaa presidendile Vladimir Putinile võimaluse särada rahusobitajana. Sellele järgnes ka kriitikanoote teemal, miks peaks keemiarelvi pidama oluliselt erilisemaks tavalisest relvastusest, millega on tapetud oluliselt enam inimesi.

Nüüdseks on aga olukord muutunud veelgi kriitilisemaks, sest Süüria segaduses on suutnud end koguda äärmusrühmitus, kes võttis endale käesoleval aastal ambitsioonika nime Islamiriik ning on vallutanud Iraagis ja Süürias suure maa-ala. Kardetakse, et keemiarelvad võivad ka nende kätte sattuda.

Venemaa jätkab keemiarelvade hävitamist

Möödunud suvel teatas Venemaa, et on hävitanud 82 protsenti keemiarelvavarudest. 

Kompleksid, kus keemiarelvade hävitamisega tegeletakse, asuvad Saratovi oblastis Gornõis, Udmurdi vabariigis Kambarkas ja Kizneris, Kirovi oblastis Mirnõi asulas, Penza oblastis Leonidovka külas, Kurgani oblastis Štšutšes ja Brjanski oblatis Potšepis.

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) peadirektor Ahmet Üzümcü avaldas möödunud aastal lootust, et protsess jõuab lõpule ettenähtud tähtajaks ehk 2015. aasta 31. detsembriks.

Tagasi üles