/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/09/04/3322807t1hd7d6.jpg)
Soomes on viimase aastaga kasvanud toetus NATO-le, juhtivate poliitikute arvates valitakse liitumine aga mitte populaarsuse järgi, vaid vajaduspõhiselt.
Soomes kasvab toetus NATO-le
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste küsitlustulemuste järgi toetab liitumist 26 protsenti soomlastest, kui aasta tagasi oli arvuks vaid 18 protsenti. Negatiivselt suhtub 43 protsenti, kui varem oli neid 51 protsenti.
Keskerakonna, Koonderakonna ja Sotsiaaldemokraatide esimehed ei pidanud muutust siiski erakordseks ning olid üksmeelel, et NATO valitakse esmajoones julgeolekupoliitilisel vajadusel ja mitte populaarsusele tuginedes.
Keskerakonna esimees Juha Sipilä märkis siiski, et valitsusläbirääkimistel tuleb NATO võimalus lahtiseks jätta.
«Liikmesuse taotlus pole praegu küll ajakohane, kuid ma ei sulgeks valitsusläbirääkimistel seda väravat,» ütles Sipilä.
NATO liikmesust pikka aega toetanud Alexander Stubb märkis, et praegu pole liitumiseks õige aeg pingelise rahvusvahelise olukorra tõttu, kuid ka tema ei välistaks seda teemat valitsusläbirääkimistel.
«Liikmesus tooks meid väärtushinnangutega kogukonna hulka, kuhu me kuulume, ehk lääne demokraatiate hulka,» märkis Stubb.
Sotsiaaldemokraatide Antti Rinne arvates ollakse aga osa lääne kogukonnast ka ilma sõjalisse liitu kuulumata.
Sidumatus ja usaldusväärne kaitsevõime on Rinne sõnul sotsiaaldemokraatide kindel seisukoht ning praegu pole näha põhjusi miks neid peaks muutma.