Soome keskkriminaalpolitsei (KRP) tehnilise laboratooriumi DNA-andmebaasist, mis on kättesaadav ka Eesti uurimisorganitele, leiab teavet 100 000 inimese kohta.
Soome politsei DNA register sisaldab andmeid 100 000 inimese kohta
3. september 2010, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
DNA-uuringuid peetakse viimaste aastakümnete suurimaks edusammuks kuritegude uurimisel, vahendas Ilta-Sanomat. Soomes on DNA-analüüside tulemusi kasutatud kuritegude lahendamisel alates 1991. aastast.
DNA-andmeid tohtis pärast seadusmuudatust hakata talletama alates 1997. aastast.
Praktikas hakati kahtlusaluste, süüdimõistetute ja nn pimedatelt kuriteopaikadelt võetud DNAde registreerimist 1. septembril 1999.
Registrisse võib salvestada isiku andmed, keda on karistatud maksimaalselt poole aasta pikkuse vangistusega. Süütuks tunnistatud inimeste andmed kustutatakse baasist.
DNA register koosneb kahest osast. Ühte on salvestatud kahtlusaluste ja süüdimõistetute andmed. Teise aga kuriteopaikadelt kogutud DNA-proovid, mida pole konkreetse isikuga suudetud kokku viia.
DNA-proovi saab võtta põhimõtteliselt igast asjast, mis sisaldab inimese rakke – veri, sülg, nahk ja juuksed.
KRP registris on lisaks 100 000 inimesele ka teavet üle 11 000 DNAd sisaldava pleki kohta.
DNA registri olemasolu ajal on saadud konkreetne vaste 12 000-le päringule, kuid kõik ei ole olnud seotud raskete kuritegude uurimisega.
Politseiuurijad on saanud Soome ja Eesti DNA registreid ristkasutada alates 2008. aastast. Rootsi vastavat registrit said soomlased kasutada 2009. aasta lõpus.
Prümi kokkulepe võimaldab DNA-proovide, sõrmejälgede ja autoregistrikeskuse andmebaaside automaatset võrdlemist ELi riikide vahel. Konventsioon puudutab koostöö tõhustamist seoses terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastase võitlusega.