Paljastusväljaande Wikileaks asutaja, austraallane Julian Assange on elanud juba mitu aastat Londonis Ecuadori saatkonnas, kus ta on ööpäev läbi.
Julian Assange`i jälgimiskulud on jõudnud 10 miljoni naelani
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. veebruar 2015, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Scotland Yard on seni Assange jälgimisele ja turvamisele kulutanud summa, mis hakkab jõudma kümme miljoni naelani, edastab BBC.
Politsei kuluraporti kohaselt olid 2012. aasta juunist kuni 2014. aasta oktoobrini Assange'i jälgimise otsesed kulutused 7,3 miljonit naela ning rohkem kui 1,8 miljonit naela maksti politseile ületundide eest.
Assange ei saa Ecuadori saatkonnast lahkuda, kuna siis ta arreteeritakse. Rootsis süüdistatakse Assange'i seksuaalvägivallas ning Briti kohus langetas otsuse mees välja anda.
Seda ei saa aga teha seni, kuni ta on Ecuadori kaitse all. See riik andis 2012. aastal Wikileaksi asutajale asüüli.
Wikileaksi esindaja Kristinn Hrafnssoni sõnul on sellised mõttetud kulutused häbiväärsed, kuna need maksavad kinni maksumaksjad.
«See on häbiväärne, et Briti võimud kulutavad poliitilise põgeniku jälgimisele ja kinnihoidmisele suurema summa kui Iraagis toimunu uurimisele,» lausus esindaja.
Assange`i kinnitusel esitati Rootsis tema vastu valesüüdistus ning ta ei ole seksuaalkurjategija. Rootsi kohus andis möödunud aastal välja arreteerimiskäsu, mille alusel saaks Assange kinni pidada.
Briti kohus omakorda langetas otsuse mees Rootsile välja anda, kui ta peaks Ecuadori saatkonnast lahkuma.
Möödunud aasta augustis jõudis meediasse, et Assange plaanib Ecuadori saatkonnast lahkuda, kuid nii ei juhtunud. Selleks ajaks oli ta saatkonnas elanud üle 950 päeva.
USA omakorda süüdistab Assange´i salajaste militaardokumentide avalikustamises, mille tõttu sattusid paljud sõjaväe ja luurega seotud isikud raskesse olukorda.