Saksa liidukantsler Angela Merkel väljendas täna Müncheni julgeolekukonverentsil vastuseisu ideele lääne relvatarnetest Ukrainale, öeldes, et rohkem relvi konflikti ei lahenda.
Merkel on vastu Kiievile relvade andmisele
7. veebruar 2015, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaata Merkeli ettastet julgeolekukonverentsil SIIT.
«Ma arvan, et edusamme, mida Ukraina vajab pole võimalik saavutada veelgi suurema hulga relvade abil. Ma olen selles osas väga, väga kahtlev,» lausus ta, lisades, et selles piirkonnas on juba niigi palju relvi.
Sama seisukohta väljendas ka Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen, kes oli tänase konverentsi esimene kõneleja. Minister rõhutas samuti, et Ukrainas on juba niigi palju relvi ja lisas, et separatistide varud on potentsiaalselt piiramatud.
«Ma olen kindlalt veendunud, et konfliktile ei ole sõjalist lahendust,» ütles Merkel.
«On ebaselge, kas see edu toob, kuid minu ja Prantsuse presidendi hinnangul tasub see kahtlemata proovimist,» lausus ta kommentaariks eile Moskvas arutatud rahuplaanile. Ta ei täpsustanud sealjuures, milliseid võimalikke stsenaariume ja ettepanekuid eile Moskvas arutati, edastab uudisteagentuur AP.
«Ma usun, et me võlgneme seda neile, keda see Ukrainas puudutab.»
Euroopas on juba piisavalt sõditud, ütles kantsler, süüdistades Venemaad Euroopas palju aastaid rahu taganud rahvusvaheliste normide rikkumises.
Lahendus Ukraina kriisile on vaja leida kiiresti, enne kui see muutub suureks Ida-Lääne vastasseisuks.
Kremli-meelsete ja üha paremini relvastatud mässuliste viimased edusammud on toonud Läänest kaasa üha häälekamaid üleskutseid tarnida Kiievile relvi. Mõtte pooldajate sõnul ei ole sanktsioonid Putinit kurssi muutma sundinud ning aeg on siidkindad käest heita.
Merkel peab seda ideed ohtlikult ebarealistlikuks. «Ma ei suuda ette kujutada olukorda, kus Ukraina armee parem relvastus avaldaks Putinile sel määral muljet, et ta usuks oma sõjalist kaotust.»
Kantsler kohtub täna Ühendriikide asepresidendi Joe Bideni, välisministri John Kerry, Vene välisministri Sergei Lavrovi ja Ukraina presidendi Petro Porošenkoga.
Müncheni julgeolekukonverentsi korraldatakse alates aastast 1963. Seekord on ürituse keskmes Ukraina kriis, terrorismivastane võitlus, pingestuv olukord Lähis-Idas ja kasvav põgenikeprobleem.
Konverents toob igal aastal kokku 350 osavõtjat enam kui 70 riigist. Konverentsil osalevad ka USA asepresident Joe Biden, NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Euroopa Parlamendi juht Martin Schulz ning Ukraina esindajad, teiste seas president Petro Porošenko.