Merkel, Hollande, Porošenko ja Putin peavad täna telefonitsi rahukõnelusi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemeelne separatist uurib Donetski oblastis paiknevas Vuhlehirski linnas tänaval Ukraina lippu.
Venemeelne separatist uurib Donetski oblastis paiknevas Vuhlehirski linnas tänaval Ukraina lippu. Foto: SCANPIX

Prantsusmaa, Saksamaa, Ukraina ning Venemaa liidrid arutavad täna telefonitsi Ida-Ukraina rahuplaani.

Kõnelustel osalevad Prantsuse president François Hollande, Saksa kantsler Angela Merkel, Ukraina president Petro Porošenko ning Vene riigipea Vladimir Putin.

Foto: SCANPIX

Porošenko demonstreeris eile konverentsil väidetavaid Vene sõjaväelaste passe (pildil) tõendusmaterjalina Vene sõdurite kohalolust Ukrainas.

Reedel käisid Hollande ning Merkel visiidil Moskvas, kus kohtuti õhtul Putiniga ning esitati talle Ukraina rahuplaan.

«Pole kindel, kas rahuplaan õnnestub, kuid minu ning Prantsuse presidendi arvates oli see väärt proovimist,» sõnas Merkel.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles eile pärast enam kui viis tundi kestnud kõnelusi Hollande'i, Merkeli ja Putini vahel, et need möödusid asjalikult ja konstruktiivselt.

«Käib töö teksti ettevalmistamiseks võimalikule ühisdokumendile Minski lepete täitmise kohta. Seal on esindatud nii Ukraina presidendi Porošenko ning ka Putini ettepanekud ja seisukohad,» lausus Peskov, kelle sõnul jätkuvad läbirääkimised pühapäeval telefonitsi ja neis osaleb ka Porošenko.

Minski lepete kohaselt peaksid sõdivad pooled muuhulgas lõpetama kõigi relvade kasutamise ning lepped näevad ette vaenupoolte vahele kuni 30 kilomeetri laiuse demilitariseeritud puhvertsooni loomist.

Nii Ukraina valitsus kui Kremli-meelsed mässulised on süüdistanud üksteist seniste lepete rikkumises. Täna teavitasid nii Ukraina separatistid kui Kiiev viimase 24 tunni jooksul toimunud lahingutest, kus on olnud ka inimohvreid.

Sõjapurustused Slovjanski lähistel.                                     Foto: Scanpix
Sõjapurustused Slovjanski lähistel.                                     Foto: Scanpix Foto: Evgeniy Maloletka/AP

Saksa välisministri Frank-Walter Steinmeieri sõnul saab Euroopa liidrite jõupingutuste õnnestumisest või läbikukkumisest teada kahe-kolme päeva jooksul.

USA asepresident Joe Biden esines eile kirgliku üleskutsega Vene presidendile Vladimir Putinile näidata tegudega, et ta soovib rahu Ukrainas.

Kuigi ta ei öelnud otseselt, et Washington kavatseb Kiievile relvi tarnida, kinnitas Biden, et Ukrainal on õigus kaitsta end Kremli-meelsete separatistide vastu riigi idaosas.

Merkel väljendas eile vastuseisu ideele lääne relvatarnetest Ukrainale, öeldes, et rohkem relvi konflikti ei lahenda.

«Ma arvan, et edusamme, mida Ukraina vajab pole võimalik saavutada veelgi suurema hulga relvade abil. Ma olen selles osas väga, väga kahtlev,» lausus ta Müncheni julgeolekukonverentsil, lisades, et selles piirkonnas on juba niigi palju relvi.

Praeguseks on konfliktis hukkunud vähemalt 5300 inimest. Sajad tuhanded inimesed on olnud sunnitud oma koduest lahkuma ning riigi idaosa elanike olukord on äärmiselt halb – valitseb humanitaarkriis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles