Šenderovitš: mis sellest sõjast, laipadest, hindadest, haiglatest ja tulevikust! Peab uhkust tundma ja rõõmustama!

Sotši olümpia maskotid poseerimas olümpialogo kandva lennuki ees. Foto: SCANPIX

Väljaande Gordon kolumnist, kirjanik-satiirik Viktor Šenderovitš mõtiskleb, milliseid mälestuspäevi võiks Venemaal lisaks Sotši taliolümpia aastapäevale veel ametlikult tähistada, et rahva tähelepanu riigis tegelikult toimuvast kõrvale juhtida.

Aeg — tagasi

Sotšis on pidu: seal tähistatakse aasta möödumist olümpiamängude avamisest! Organiseerijad kuulutasid, et pidu saab olema iga-aastane.

Oo, kui õige see on! Ja kui perspektiivikas.

Elanikkond tuleb hoida pidevas uhkuse ja optimismi seisundis; kui pühitsemist väärt asja pole võtta olevikust ega terenda seda ka tulevikus, tuleb kaevata minevikus, ja aidaa!

Olümpia avamise aastapäev, seitse aastat Dima Bilani võidust Eurovisioonil, pool sajandit teravilja rekordsaagist, 200 aastat Pariisi vallutamisest! Belka aastapäev, Strelka juubel, täpselt 463 aastat Kaasani vallutamisest! Mitte peatuda, mitte lasta neil laiali minna!

Tapavad ju ära, kui asjast aimu saavad.

Nukker maastik peab virvendama ja sulama, tuled vilkuma, uhkus rõkkama, aju puhkama; rõõmust peab iiveldama hakkama.

Ainult edasi! Pekkis aasta on päevade sülem, ja igas neis, tänu jumalale, oli midagi! Vesinukupommi juubel, Kovaltšuki löödud värava, püha Korsuni, Sivaši ületamise ja Kobzoni viimase viienda kontseri aastapäev!

Türbel selle sõja, laipade, hindade, haiglate ja tulevikuga! Mitte ronida maha karussellilt, mitte peatuda, vaid rõõmustada ja tunda uhkust, tunda uhkust ja tähistada!

Vaatad seda ja saad aru, et eutanaasiat polegi vaja.

*autor kasutab ka pealkirjas sõna  "hrenj" ehk "türbel"

Tõlkinud Teet Korsten