Tänase (eilse - toim) seisuga said ümber lükatud mitmed venelaste enneaegsed võiduteated Debaltseve ümbrusest. Nii on täiesti kindel, et nad ei kontrolli Debaltseve-Artjomovski ühendusteed ega ole saavutanud ka märkimisväärset edu positsioonisõjas platsdarmi ümbruses.
Eile (üleeile - toim) oli veel lahtine, kas Tšornuhhine on tegelikult ukrainlaste käes või mitte, kuid täna (eile – toim) jooksis venelaste endi infovoost läbi, et neil oli «käsk taganeda» sealt. Käisid küll asulas sees ära ja pressisid jõudsalt peale, aga pidid ikkagi sealt väljuma. Lõuna pool tunnistavad ka ise Kamjanka jätmist ning sedagi, et Redkodub pole nende kontrollida. Nende lahingute tulemusena on ukrainlased saanud kätte rohkelt vene päritolu relvi, laipade juurest leitud vene dokumente jms.
Tegelikult saab Ukraina iga päev hulga tõendeid, et sõdivad just vene kodanikud - vabatahtlikud, reservistid, «puhkusel olevad» kaadrisõjaväelased. Päris palju aitavad ka need «puhkusel olijad» ise, kui postitavad oma sotsiaalmeedia kontodele toredaid videoid kusagilt Uglegorski lähistelt, kus tervitavad Ulan-Ude, Tšitaa ja teisi vene linnasid, kust nad pärit on. Sellised täiesti vene tüüpilise kaadrikoosseisu moodi vene poisid. Iga tõendi kohta väidab Venemaa, et see pole mingi tõestus. Ukrainlased tegid ettepaneku, et kui järgmisel korral hakkab Lavrov jälle pada ajama, siis küsigu temalt tõestust, et ta ongi tõepoolest Lavrov. Näidaku passi. Ja kui näitab passi, siis võib öelda, et see on kindlasti turult ostetud võltsing.
Kui naasta rindeolukorra juurde, siis ühe vene üksuse ülema väitel on nad «ära võtnud» Kalinivka ja Debaltseve kaubajaama. Kaldun arvama, et taas enneaegne rõõm. Asi selles, et Kalinivka on tegelikult jõe peal ning korralik otseühendus ainult Debaltseve suunal Ukraina vägede positsioonidega. Uglegorski poolt sinna teid ei lähe, on looduslikud takistused. Luureüksusega imbumine võimalik, aga piisava hulga soomustehnikaga pole eriti tõenäoline selline äkiline läbimurre. Seal piisaks paari silla õhkimisest ja ongi kogu moos. Kaubajaam asub Debaltseve keskusest ca kuue kilomeetri kaugusel linna piires. Eks seda on ukrainlased märkinud, et luureüksused käivad aeg ajalt linna serval, kuid nendega tegeldakse. Eks homme (täna – toim) näeb, mis sellest asjast on saanud.
Üks märkimisväärne areng on suur plahvatus või õigemini suurejooneline detonatsioon Donetski linna selles piirkonnas, kus terroristid oma moonavarusid hoiavad. Nad ise levitasid teadet, et Totška-U rakett, kuid pigem lihtsalt täpne tabamus moonalattu. Sellist suurt etapiviisiliselt tõusvat plahvatust näitasid mitmed amatöör- ja veebikaamerad.
See on ilmselt ka üks näiteid, millele Ukraina armee hetkel keskendub. Pealetunge nad ei korralda, kuid peale kaitsesoleku proovivad tabada võimalikult palju vastase kolonne, tehnika kogunemispaiku ja moonaladusid. Mõni selline teade on pea iga päev, kus selline oluline sihtmärk on tabatud. Antud olukorras on ilmselt ka mõistlik valik, sest selline «partisanitegevus» tähendab oluliselt vähem inimkaotusi. Moon on odav ja ainus, mida on tarvis teada - olulise sihtmärgi koordinaate.
Viimasel ajal on kõige päevakajalisemaks tõusnud küsimus relvaabist Ukrainale. Ma jään sealsete arengute valguses endiselt seisukohale, et kõigepealt tuleks Ukrainal endal kodutöö ära teha - korralik juhtimine ja planeerimine, operatsioonide teostus, oma relvatööstuse potentsiaali ärakasutamine. Võibolla tuleks neid aidata hoopis luure- ja oluliste sihtmärkide infoga - radarid, droonid, raadioside ja selle segamise vahendid. Seal on endiselt probleeme nii korruptsiooni kui ka reeturitega. Seetõttu on ka lääne liitlaste positsioon selles suhtes vaoshoitud, mitte sellepärast, et keegi kardaks Venemaad.