Saksamaa meenutab täna 70 aastat tagasi toimunud pommitamist, mis tegi maatasa Dresdeni linna.
70 aastat hiljem: Saksamaa meenutab Dresdeni pommitamist
13. veebruar 2015, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestustalitusest 18. sajandist pärinevas Jumalaema kirikus, mis pärast Teise maailmasõja õhurünnakut alles 2005. aastal varemetest üles ehitati, võtab osa president Joachim Gauck.
Luteri kirik, mida peeti barokse niiöelda Elbe Veneetsia arhitektuuripärliks, ehitati uuesti pärast Saksamaa taasühinemist, kasutades 8400 algse hoone tellist.
Liitlasväed alustasid massiivset õhurünnakut Dresdenile 13. veebruaril 1945, pommitamine kestis 37 tundi. Tulemeres hävis suurem osa kesklinnast.
Liitlaste varasemates rünnakutes Natsi-Saksamaale peaaegu puutumata jäänud Dresdenist sai sõjakoleduste sümbol, ehkki näiteks Hamburg sai rünnakutes isegi rohkem kannatada.
Dresdeni pommitamises sai surma kuni 25 000 inimest. Õhurünnakut on kritiseeritud kui strateegiliselt põhjendamatut, sest Hitleri-Saksamaa oli selleks ajaks sõja juba sisuliselt kaotanud ja pommid tabasid pigem tsiviil- kui sõjalisi sihtmärke.
Paremäärmuslased on aastaid üritanud Dresdeni pommitamise aastapäeval tuua esile Saksamaad eelkõige kui sõja ohvrit, mitte agressorit. Iga-aastased uusnatside koosolekud on meelitanud kohale kuni 6000 inimest ja kujunenud korraldajate tahtel niiöelda matuserongkäikudeks läbi linna.
Viimastel aastatel on meeleavaldajate hulk protestide tugeva antirassistliku iseloomu tõttu kokku kuivanud, mullu tuli pommitamise aastapäeva puhul välja vaid 500 inimest.
Sel aastal moodustavad antifašistlikud organisatsioonid ohvrite mälestamiseks Dresdenis inimketi, paremäärmuslaste suuremat kogunemist kavas ei ole.
Dresdeni linnapea Helma Orosz ütles, et mälestustalitus on võimalus demonstreerida linna põhiväärtusi, milleks on avatus maailmale ja sallivus.
Viimastel kuudel on Dresden jõudnud rahvusvahelisse meediasse islamiseerimisvastase liikumise PEGIDA marsside tõttu, mis tõid kõrghetkel tänavatele 25 000 inimest. Nüüdseks on liikumine aga skandaalide tõttu lagunema hakanud.