Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Igor Taro Ukraina päevik: 15.02

FOTO: Ukraina kaitseministeerium

Järjekordsete Minski kokkulepete eel oli sõjategevus kõigis peamistes kriitilistes piirkondades intensiivistunud, mis paneb selle relvarahu võimalikkuse suure küsimärgi alla. Formaalselt on mõlemad poole peatanud tuletegevuse alates keskööst, kuid liiga palju märke viitab sellele, et vene poolel pole kavatsust Minski kokkuleppeid täita.

Kõige suurem probleem venelaste jaoks on muidugi Debaltseve ja selle ümbrus. Ukraina armee pole suutnud deblokeerida maanteed M03, kuid sai lahti paralleelse kõrvaltee Luganskoe-Novogrigorivka-Debaltseve. Seetõttu on ka lahingud Novogrigorivka pärast olnud ukrainlaste jaoks suure tähtsusega ja see asula suudeti alles hoida. Loetud kilomeetri-kahe kaugusel on venelased juba Debaltseve eeslinnas, kaubajaama piirkonnas. Ka muud venelaste pealetungid Tšornuhhino suunast on õnnestunud tagasi lüüa, aga olukord on üsna kriitiline.

Juba enne lepete jõustumist teatas terroristide kõneisik Zahhartšenko, et Minski kokkulepe justkui Debaltsevet ei puutudagi. Polevat seal selle kohta ühtegi sõna ja venelased jätkavad seal tegevust. Nendes lepetes pole kindlasti ühtegi sõna veel sadade külade ja asulate kohta konkreetselt, kus sõjategevus on käinud, aga on juttu kokkupuute- ehk rindejoonest.

Relvarahu kehtestamisele eelnenud päeval oli äärmiselt tihe tuletegevus ka Donetski lähistel, kus ukrainlased hoiavad positsioone Avdiivka kandis. Ja kõige rohkem katseid pealetungi alustamiseks on venelased teinud Mariupoli rindel Širokino piirkonnas. Seal on Ukraina suurtükivägi ka palju vastase tehnikat purustanud ning olukord hetkel stabiilne.

Vene meedias tuli päevavalgele lugu, kus Murmanski oblasti sõjaväelased keeldusid täitma suulist käsku Ukrainasse minekuks. Tegu on vaid ühe sõjaväeosaga, aga selliseid, kus ebaseaduslikke käske pole eiratud, on kümneid. Ja alates suvekuudest on see konveier toiminud. Saadetakse justkui õppustele Rostovi kanti ja tihtipeale ei saa need õppustele minejad isegi aru, kuidas Ukrainasse sattusid, kontrollitavat piiri ju vahel pole.

Kuna sõjaväelaste kogumine Ukrainasse saatmiseks ja moona- ning relvavedu sel suunal jätkub, pole Putini taganemist ette näha. Kindlasti kasutatakse mingeid ettekäändeid ja võimalik, et provokatsioone, nagu Soome aadressil Talvesõja alustamiseks. Lastakse kasvõi oma territooriumi pihta mõni Gradi kogupauk, et saada põhjendus vene sõjaväelaste massiliseks sissetoomiseks. Praegusest jõudude vahekorrast neile selgelt ei piisa, kuna ukrainlased punnivad visalt vastu.

Tagasi üles
Back