/nginx/o/2015/02/19/3780837t1h3513.jpg)
Venemaa uue riikliku relvastusprogrammi kinnitamine lükatakse 2015. aastalt edasi 2018. aastale, kirjutas ajaleht Kommersant, viidates allikatele valitsuses ja presidendi administratsioonis.
Venemaa nihutas uue relvastusprogrammi tähtaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Makromajanduslik prognoos on muutunud ja muutub veelgi, sellises olukorras on keeruline töötada välja riiklikku relvastusprogrammi kümneks aastaks,» vahendas ajaleht ametniku sõnu.
«Uue riikliku programmi formuleerimine majanduses kujunenud olukorda arvestamata on võimatu, meil on vaja mingisuguseidki kindlaid orientiire, milliseid meil paraku praegu pole.»
Tema sõnul oli küsimus kõne all 20. jaanuaril peetud presidendi sõjalis-tööstusliku komisjoni kolleegiumi istungil, kus riigipea nõustus nihutama uue programmi kinnitamise tähtaja edasi olukorra stabiliseerumiseni.
Algselt oli kavas esitada kaitsealase toodangu hulka aastaiks 2016-2025 määratlev dokument presidendile selle aasta detsembris. Ent juba jaanuaris ilmnes, et selle ülesande täitmine on problemaatiline.
Lehe andmeil oli algselt riikliku relvastusprogrammi tarvis kavas eraldada 56 triljonit rubla (788 miljardit eurot). Hiljem kahandati programmi maksumust 30 triljonini. Kehtiv relvastusprogramm aastaiks 2011-2020 küünib hinnanguliselt 20 triljoni rublani.
Selles programmis asetasid sõjaväelased pearõhu strateegilistele tuumajõududele - 2020. aastaks on kavas relvastusse saada kaheksa Borei-klassi strateegilist allveelaeva, raketikompleksid Jars, RS-26 ja Barguzin, ballistiline rakett Sarmat, uus strateegiline pommitaja, kaks uut õhutõrjesüsteemi ja palju muud.
2013. aastal hakati valitsuses ja kaitseministeeriumis koostama uut kümneaastast riiklikku programmi, mis pidanuks aastail 2016-2020 ristuma olemasolevaga ja seda täiendama.