Ukraina endine president Viktor Janukovõtš kadus silmapiirilt pärast seda, kui ta eelmisel aastal tänavameeleavalduste mõjul kukutatuna Venemaale põgenes. Ukraina on kuulutanud Janukovõtši (64) riigi vara riisumise eest tagaotsitavaks, kuid ka liitlane Moskva ei näi teda kuigi kõrgelt hindavat.
Venemaa toetus tundub piirduvat tema kaitsmisega kohtumõistmise eest.
«Janukovõtšil ei ole enam mingit rolli. Ta on ajaloost haihtunud, või täpsemalt öeldes on ta ajaloost põgenenud,» ütles Vene poliitikaanalüütik Aleksandr Konovalov.
Millega Ukraina endine riigipea päevi õhtusse saadab, ei ole teada. Viimati pöördus ta pikemalt avalikkuse poole nädal aega pärast Ukrainast põgenemist eelmise aasta veebruari lõpus.
Janukovõtš esines Lõuna-Venemaal Rostovis Doni ääres pressikonverentsil ning kinnitas, et on endiselt Ukraina seaduslik president ja Kiievis on võimu võtnud fašistid.
Pärast seda on ajakirjandusse on jõudnud teateid tema viibimisest Musta mere äärses Sotšis, Moskva eksklusiivses Barvihha linnaosas ja Rostovi oblastis. Mõned ütlevad, et ta on depressioonis ja teised, et tal oli infarkt.
USA filmirežissöör Oliver Stone andis detsembris teada, et käis Moskvas Janukovõtšit dokumentaalfilmi tarvis intervjueerimas ja pani Facebooki pildigi üles.
Janukovõtšile sai saatuslikuks otsus loobuda allkirjastamast kavandatud assotsiatsioonilepet Euroopa Liiduga ja eelistada tihedamaid sidemeid Moskvaga. 2013. aasta novembris puhkes rahvaülestõus Kiievi Iseseisvuse väljakul. Janukovõtš saatis relvastatud märulimiilitsa meeleavaldust maha suruma, mitu kuud kestnud vastasseisus sai surma üle 100 inimese.
Janukovõtš, kelle toetuspind hakkas murenema, põgenes 21. veebruaril rahva pahameele eest Kiievi lähedal asuvast luksusvillast, uputades lahkudes sadu tundlikke dokumente tiiki.
Ta põgenes esmalt Harkivisse Ida-Ukrainas, sealt Krimmi ja siis Venemaale - Moskva abiga, nagu Vene president Vladimir Putin hiljem möönis.
Samal ajal tagandas parlament põgeneva presidendi ametist.
Venemaa peab Janukovõtši kukutamiseni viinud sündmusteahelat Washingtonist korraldatud riigipöördeks. Selle väitega on püütud õigustada nii Krimmi hõivamist kui toetust venemeelsetele separatistidele, kes Ida-Ukrainas Kiievi võimude vastu võitlusse on asunud.
Putini täht on Ukraina konfliktiga venelaste silmis tõusnud, Janukovõtš on aga unustustehõlma vajunud. Putin on ise tunnistanud, et tema endisel ametivennal ei ole poliitilist tulevikku.
Janukovõtš ise ei ilmutanud detsembris usutluses nädalalehele Argumentõ i Faktõ vähimatki kahetsust. «Ainus, milles ma tunnen oma süüd, on see, et ma ei suutnud takistada välismaa abil tegutsenud poliitilisi avantüriste riigipööret läbi viimast,» ütles ta.