Amnesty: Ukraina konflikti osapooled kasutasid kassettpomme

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Amnesty Internationali Venemaa büroo juht Sergei Nikitin ja organistsiooni  uuringute direktor Anna Neistat.
Amnesty Internationali Venemaa büroo juht Sergei Nikitin ja organistsiooni uuringute direktor Anna Neistat. Foto: SCANPIX

Ukraina konfliktis on kasutatud selliseid ebaseaduslikke relvi nagu kassettpommid, teatas inimõigusorganisatsioon Amnesty International, süüdistades mõlemat osapoolt tsiviilohvrite suures arvus.

«Võttes arvesse kõike seda, mida me praegu teame, me arvame, et neid [kassettpomme] kasutasid mõlemad osapooled,» ütles organisatsiooni uuringute direktor Anna Neistat Moskvas ajakirjanikele, lisades, et seda on raske kindlaks teha.

Kolmapäeval avaldatud aastaraportis ütles Amnesty International, et konflikti mõlemad osapooled on süüdi tsiviilohvrite suures arvus, mille põhjuseks oli elurajoonide valimatu tulistamine mürskude ja rakettidega.

Alates lahingutegevuse puhkemisest Ukraina valitsusvägede ja Venemaa-toetatud separatistide vahel eelmise aasta aprillis on Ida-Ukrainas saanud surma ligi 5800 inimest.

Ida-Ukrainas «ei suutnud mõlemad osapooled rakendada mõistlikke ettevaatusabinõusid tsiviilelanike kaitsmiseks, rikkudes sellega sõjapidamise seadusi,» ütles Amnesty.

Organisatsioon on ka registreerinud teateid röövimistest, piinamistest ja kohtuvälistest hukkamistest ning seda mõlemalt poolt, ütles Neistat.

12. veebruaril sõlmitud hapra relvarahu alusel lubasid mõlemad osapooled tõmmata raskerelvad tagasi 25-70 kilomeetri kaugusele kontaktjoonest, sõltuvalt nende kaliibrist.

Ukraina armee teatas teisipäeval, et üksused ei tõmba relvastust tgasi enne, kui relvarahu ka reaalselt peab.

Tagasi üles