Putini propagandistid valmistavad venelasi võitluseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Tekst Moskvas müüdavail T-särkidel teatab, et Venemaa kesk- ja kaugmaaraketid ei karda sanktsioone.
Tekst Moskvas müüdavail T-särkidel teatab, et Venemaa kesk- ja kaugmaaraketid ei karda sanktsioone. Foto: Vladimir Astapkovich / RIA Novosti

Kreml kirjutab kodanikele ette mida mõelda ning tsiteerib siis nende vaateid oma tegude õigustamiseks, kirjutab Financial Timesi veergudel endine Izvestija välisuudiste toimetaja Andrei Ostalski.

Hiljuti küsis Londonis elav noor venelanna Ostalskilt nõu, kuidas säilitada suhteid oma vanematega Moskvas, kes avaldavad talle tugevat survet võtta seisukoht, keda ta toetab – kodumaad või vaenlasi läänes. «Sõda on vältimatu,» ütlesid vanemad tütrele. «Ja see tuleb varsti, nii et sul tuleb valida.»

See lugu on tüüpline: Vene sotsiaalmeedia on tulvil lugusid lõhestatud peredest, hävitatud sõprustest, hirmutamistest ja isegi füüsiliset vägivallast.

Maadvõtnud meeleolu annab hästi edasi populaarne T-särkide kujundus kirjaga «Sanktsioonid? Ärge ajage meie Iskandere naerma» koos juuresoleva pildiga nimetatud strateegilistest tuumarelvadest. Mõne kohaliku kommentaatori arvates oleks tuumasõda võidetav. «Venemaa võib muuta USA radioaktiivseks tuhaks,» teatas mullu televisiooni vahendusel Dmitri Kiseljov – Kremliga lähedaselt seotud inimene ja üks juhtivaid propagandameistreid riigis.

Inimesed, kes on sõjale vastu ning süüdistavad Putinit Venemaa isoleerimises, on riigis vähemuses. Võimudel on nendega tegelemiseks standardlahendus. Süüdistajate sõnades ei kahtle kohtud hetkekski.

Preagu pole karistused kuigi karmid – üldlevinud on trahvid ja lühikesed vanglakaristused. Samas pole raske ette kujutada, et repressioonid võivad võtta vastikuma vormi – arvestades sellega, kuidas Putini propaganda juba kõneleb riigireeturitest ja «viiendast kolonnist».

Tagasi üles