Kutšma: Moskva esitas Minski kõnelustel Ukrainale ultimaatumi

Endine Ukraina president Leonid Kutšma.

FOTO: SCANPIX

Niinimetatud Minsk-2 kõneluste järel aset leidnud sündmused näitavad, et Venemaa esitas Ukrainale ultimaatumi, leiab Ukraina endine president Leonid Kutšma.

«Vene president käitub, justkui Minskis ei sõlmitud mingeid kokkuleppeid. Meile on tegelikult esitatud ultimaatum. Nõustuge tingimustega ja lõpetage igasugune vastupanu või lõpetage eksisteerimine iseseisva riigina,» sõnas endine riigipea.

Kutšma on Ukraina esindaja kontaktgrupi - Ukraina, Venemaa, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) - ja separatistid, läbirääkimistel.

Putin tegi selgeks, et ta ei kavatse peatuda mis tahes kaotuste või kulude korral oma eesmärgi saavutamisel, lisas ta. «Tema eesmärk on selge. See on ultimaatum nii meile kui ka Läänemaailmale,» ütles Kutšma usutluses ajalehele Holos Ukrainõ.

«Lubagu Jumal mul oma hinnangutes eksida,» lisas ta.

Kutsma sõnul on Ukraina geograafiline ja ajalooline koht ühinenud Euroopas. «Euroopa väärtused on meie rahvale südamelähedased. Meile meeldib elada Euroopa moodi. Meil on kahju, et meie tee Euroopasse on sedavõrd pikk, käänuline ja vaevarikas.»

«Võime uhkusega öelda, et oleme vaimselt stabiilsed inimesed. Me juhindume argielus faktidest, tegelikkusest ja tervest mõistustest, mitte muinasjuttudest ja müütidest. Me ei ürita maailmale öelda, et oleme teistest paremad, et meil on mingid erilised õigused või nõuded. Ukrainlased on mõistlikud, normaalsed. Ühesõnaga - moodsad eurooplased. Seda võib neil päevil pidada meie suurimaks eeliseks,» lausus endine president.

Ukraina, Venemaa ning Prantsusmaa president ja Saksa kantsler jõudsid 12. veebruaril Minskis 14 tundi kestnud kõneluste järel kokkuleppele uues Ukraina relvarahuleppes, mille rakendamiseks võttis nn Ukraina kontaktgrupp - Venemaa, Ukraina, OSCE ja Ukraina venemeelsed separatistid - samas vastu meetmete paketi. Relvarahu hakkas ametlikult kehtima keskööst vastu 15. veebruari, ent sõjategevus Ida-Ukrainas ei ole sellest hoolimata peatunud.

Raskerelvastuse äraviimine kontaktjoonelt pidi algama hiljemalt 17. veebruaril, ent pole seni alanud. Pühapäeval, 22. veebruaril jõudsid osapooled kokkuleppele alustada raskerelvastuse äraviimist.

Tagasi üles