Mõttekoda: Venemaa agressioon ei ole NATO kaitse-eelarvet suurendanud

NATO tippkohtumist Walesis julgestasid tuhanded politseinikud. Foto: SCANPIX

Venemaa agressiivne käitumine Ukrainas ja ärevad arengud Lähis-Idas ei ole märkimisväärselt muutnud kaitsekulutuste langustrendi Euroopas, seda mullu NATO Walesi tippkohtumisel võetud kohustustest hoolimata, ilmnes neljapäeval avaldatud Londoni mõttekoja uuringust.

NATO liikmesriigid kohustusid 2014. aasta septembris Walesi tippkohtumisel: 

- peatama kaitsekulutuste vähendamise

- võtma eesmärgiks tagada kaitse-eelarve reaalkasv SKT suurenedes

- üritama tõsta kaitsekulutused aastakümne jooksul kahe protsendini SKT-st kooskõlas alliansi ees võetud kohustusega

European Leadership Network (ELN) analüüsis neljateistkümne NATO riigi kaitsekulutuste plaane ning jõudis järeldusele, et paljud neist on jätnud oma lubadused täitmata. Analüüs ei hõlma USA-d, mille kaitsekulud moodustavad kõigi alliansi riikide omast üle 75 protsendi.

Uuringu kohaselt kulutab NATO liikmesriikidest vaid Eesti 2015. aastal kaitsele vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kaitsekulutusi kärbivad vaadeldud riikidest kuus – suurimad kulutajad Suurbritannia ja Saksamaa ning lisaks Kanada, Itaalia, Ungari ja Bulgaaria. Üks NATO kolmest suurest Euroopas, Prantsusmaa, jätab oma kaitse-eelarve mullusega võrreldes samale tasemele.

Poola, mille kaitsekulud on lähenemas kahele protsendile SKT-st, on suurim neist kuuest alliansi riigist, kes panustavad kaitsesse möödunud aastast enam, kuid päris kahe protsendi künniseni veel ei küüni. Sellesse riikide rühma kuuluvad Läti, Leedu, Norra, Holland ja Rumeenia.

Suurbritannia kaitsekulutused langevad 2014. aasta ligi 36,4 miljardi naela tasemelt (49,6 miljardit eurot) kahel järgneval aastal ligikaudu 35,5 miljardi naelani (48,4 miljardit eurot). Mullu küündisid Suurbritannia kaitsekulutused 2,07 protsendini SKT-st, aastatel 2015/2016 langeb see 1,88 protsendini SKT-st. Järgmise kahe aasta näit tähistab Ühendkuningriigi viimase 25 aasta madalaimat kaitse-eelarvet.

Londoni otsuse taga on peamiselt jõupingutused vähendada eelarvepuudujääki. Kaitse-eelarve vähenemine toob ilmselt kaasa mõne tähtsa plaanitud varustushanke tühistamise.

Ehkki Saksamaa SKT suureneb, ei too see kaasa keskvalitsuse eelarve ega ka kaitsekulutuste tõusu. Vähenevad nii Saksa kaitsekulutuste maht kui ka selle osakaal SKT-st. Saksamaa kavandab 2015. aastale 41,72 miljardi USA dollari (36,8 miljardit eurot) suurust kaitse-eelarvet, mida on kolm miljardit dollarit (2,64 miljardit eurot) vähem kui 2014. aastal. Protsendina SKT-st tähendab see langemist alla eelmise kahe aasta taset. 2013. aastal olid Saksa kaitsekulutused 1,3 ja 2014. aastal 1,13 protsenti SKT-st.

Saksa parlamendisaadikud on väljendanud soovi suurendada kaitsekulutusi alates 2016. aastast, ent selle näol on esialgu tegemist suulise lubadusega.

Prantsusmaa 2015. aasta kaitse-eelarve jääb ilmselt mulluse 41,2 miljardi USA dollari tasemele (36,6 miljardit eurot), mis moodustab ligikaudu 1,5 protsenti riigi SKT-st. 2013. aastal olid Prantsuse kaitsekulutused 1,9 protsenti SKT-st.

Kanada kaitsekulutused langevad tänavu tõenäoliselt 18,2 miljardi Kanada dollari (12,9 miljardit eurot) tasemelt 2,7 miljardi (1,9 miljardit eurot) võrra ehk alla praeguse 1 protsendi taset SKT-st.

Itaalia kaitse-eelarve langeb 2014. aasta tasemelt 14,41 miljardit eurot (1,2 protsenti SKT-st) tänavu 13,58 miljardini.

Ungari kaitsekulutused vähenevad 2015. aastal 0,04 protsendi võrra tasemele 0,71 protsenti SKT-st. Bulgaaria kaitse-eelarve kahaneb 2014. aasta 1,3 protsendilt 1,16 protsendini SKT-st. Mõlemas riigis vähendatakse kaitsekulutusi sõjaväe isikkoosseisu koomale tõmbamise teel.

Eesti kaitse-eelarve tõuseb 2015. aastal seniselt 2 protsendilt 2,05 protsendini SKT-st. Läti kulutab tänavu 253,8 miljonit latti enam ning kaitsekulutused tõusevad 0,9 protsendilt ühe protsendini SKT-st. Läti kavatseb tõsta kaitsekulutusi järgnevatel aastatel 0,2 protsendi võrra aastas, kuni kaitse-eelarve jõuab aastaks 2020 kahe protsendini SKT-st.

Leedu suurendab sel aastal kaitsekulutusi 2014. aasta 0,78 protsendilt 1,11 protsendini SKT-st ehk aastaga saab kaitsevaldkond lisarahastust 424,5 miljoni euro võrra.

Norra kavatseb lisada 6,8 miljardi USA dollari (5,99 miljardit eurot) suurusele kaitse-eelarvele 223 miljonit dollarit (196,5 miljonit eurot), mille tulemusena tõusevad kaitsekulutused 1,6 protsendini SKT-st.

Rumeenia kaitsekulutused tõusevad 2014. aasta 1,4 protsendilt tänavu 1,7 protsendile SKT-st. Bukarest loodab 2 protsendi tasemele jõuda 2017. aastaks.

Hollandi valitsus otsustas suurendada kaitsekulutusi vastuseks lennufirma Malaysia Airlines lennu MH17 allatulistamisele Ida-Ukraina kohal mullu juulis, mille tagajärjel hukkus 193 Hollandi kodanikku, ning sellest tulenevale kriisile suhetes Venemaaga. Riik kulutab 2015. aastal kaitsele 8 miljardit eurot eelmise aasta 7,6 miljardi euroga võrreldes. Alates 2015. aastast on Hollandi valitsus lubanud suurendada aastas kaitsekulutusi 100 miljoni euro võrra.

Poola 2015. aasta planeeritud kaitse-eelarve on 8,85 miljardit USA dollarit (7,79 miljardit eurot). Koos maksetega USA-lt saadud hävitajate F-16 eest küündivad Poola kaitsekulutused tasemele 10,4 miljardit dollarit (9,16 miljardit eurot) ehk 1,95 protsenti SKT-st. Poola kulutas 2014. aastal kaitsele ligikaudu sama suure summa. Varssavi on lubanud tõsta kaitsekulutused 2 protsendi tasemele 2016. aastal.

Raport järeldab, et Venemaa agressiivsus ei ole liikmesriikide eelarveotsuseid muutnud, vaid elu läheb pigem tavapärast rada. Eriti silmas pidades asjaolu, et kärpijad ja senise taseme säilitajad on enamasti suured ja kaitsekulude tõstjad peaasjalikult väikesed riigid.

Walesi tippkohtumise retoorika ei ole Euroopa suuri kulutajaid kuigivõrd mõjutanud ning NATO ühtsuse fassaadi taga erineb liikmesriikide ohutaju oluliselt, kajastudes nende erinevas lähenemises eelarveotsustele.  

Raportist selgub, et kaitsekulutuste suurendamist võtavad tõsiselt nn NATO eesliiniriigid (Balti riigid, Poola ja Rumeenia) ning Holland ja Norra. Teised vaadeldavad riigid on keerukale julgeolekuolukorrale vaatamata leidnud põhjusi kaitsekulutusi vähendada või samas suurusjärgus hoida.

Pikka aega kestnud kaitsekulude kahanemise trendi muutumisest märke pole, samuti ei ole üheski luubi all olnud liikmesriigis piisavat rahastust ja toetust relvajõudude täielikuks moderniseerimiseks ja omaenda individuaalse kaitsevõime kõikehõlmavaks arendamiseks, mistõttu on alliansi kaitsekoostöö parandamine ning liikmesriikide kaitseressursside koondamine ainus realistlik tee edasi.

ELN-i uuring hõlmab neid alliansi 14 liikmesmaad, kus ametlikud otsused kaitsekulutuste kohta olid ametlikult välja kuulutatud või kus nende tase oli muu avalikustatud info kaudu juba selgunud.