Süüria presidenti Bashar al-Assadit on mitu aastat püütud võimult tõugata, kuid tegelikult on ta islamistliku äärmusrühmituse Islamiriik ohu tõttu hoopis oma positsiooni kindlustanud.
Väljaane: Süüria president kindlustab Islamiriigi ohuga oma positsiooni
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. veebruar 2015, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria kodusõda kestab juba viiendat aastat, vahendab Reuters väljaannet Foreign Policy.
Kultuuri hälliks peetav riik on langenud tasemele, kus inimesed ei tea, millal surm saabuda võib.
Veebruari andmetel on Süüria sõjas elu kaotanud rohkem kui 210 000 inimest.
Süürias ei olnud riigivalitsemine korras ka enne sõda. Pärast oma isa Hafez al-Assadit presidendiks saanud Bashar al-Assad valitses riiki vägivalla ja hirmu abil.
Süürias lahvatas kodusõda pärast seda kui al-Assad lasi jõuga Araabia kevade rahvaülestõusu maha suruda.
Lääneriikide juhtidel ei ole õnnestunud Bashar al-Aasadile survet avaldada, et ta riigis lõppeks sõda. Süüria presidenti süüdistatakse, et ta andis käsu kasutada oma rahva vastu keemiarelva ning pani toime massimõrva.
Lääneriigid kaaluvad, kas nad peaks hakkama al-Assadi valitsusega pidama läbirääkimisi, et sõda lõppeks.
Diplomaatiliste allikate teatel on hakatud paljudes Euroopa Liidu riikides aru saama, et al-Assadi valitsus ei astu tagasi ning seda ei tõugata ka võimult. Selle tõttu tuleks kaaluda Damaskusega läbirääkimisi.
Varem Süüriat õhurünnakutega ähvardanud USA on loobunud nõudmisest, et al-Assadi tagasiastumine oleks rahukõneluste eeldus.
Al-Assadit toetab ÜRO Julgeolekunõukogus ta vana «seltsimees» Venemaa, millel on vetoõigus.
Mitmed rahvusvahelised saadikud on püüdnud viimase nelja aasta jooksul survestada Süüria võime sõda lõpetama. Nüüd üritab seda teha ÜRO uus saadik Süüria küsimuses, Rootsi diplomaat Staffan de Mistura.
Al-Assadi trumbiks on aga äärmusrühmituse Islamiriik oht. Paljud diplomaadid on veendunud, et Süüria ja al-Assadiga tuleb hästi läbi saada, kuna ilma Süüriata ei ole võimalik Islamiriigist jagu saada.
Sellisel seisukohal on näiteks prantslasest konservatiivne poliitik Jacques Myard.
Bashar al-Assad on Süüria kodusõja kohta olnud napisõnaline. Väljaanne Foreign Policy sai temalt jaanuaris intervjuu, milles president tõdes, et kõik sõjad lõppevad kunagi poliitilise ja diplomaatilise lahendusega.
«Sõda on üks poliitika tööriistadest. Kõik suubub lõpuks poliitikasse, sest see on lahenduse võti,» teatas Süüria president.
Ta andis mõista, et Süürias võib tulla võimuvahetus kui rahvas nii hääletab. Asjatundjate hinnangul ei ole praeguse kodusõja tingimustes vabad valimised tõenäolised.
Pigem on riik jagunenud selgelt kaheks võitlevaks osapooleks ning nii võib jääda see veel pikaks jaks.
Islamiriik on vallutanud alasid Iraagis ja Süürias ning kuulutas seal välja kalifaadi. See rühmitus on kuulsaks saanud ka julmade hukkamistega.