/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2015/03/03/3832505t1hda7a.jpg)
Ükski Läti minister ei osale 16. märtsil toimuvatel leegionäride mälestuspäeva üritustel, ütles Läti peaminister Laimdota Straujuma.
Straujuma sõnul ükski Läti minister leegionäride marsil ei osale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei muretse ministrite käitumise pärast,» ütles Straujuma uudisteagentuuri BNS vahendusel täna ajakirjanikele, lisades, et ministrid langetasid otsuse üksmeelselt.
Teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa mundrit kandnud sõjameeste mälestuseks peetav iga-aastane mälestuspäev tekitab pingeid läti ja vene kogukonna vahel, pälvides ka rahvusvahelist tähelepanu.
Kõige kriitilisemalt on üritustesse suhtunud Venemaa, mille esindajad on nimetanud Läti leegionäre SS-lasteks ning süüdistanud naabrit ajaloo ümberkirjutamises.
Straujuma valitsusse kuuluvad ka kolm ministrit rahvuslaste liidust, mille toetajad on varasemalt leegionäride päeva üritustel osalenud, põhjustades sellega erimeelsusi võimuliidus. Näiteks keelas Läti eelmine peaminister Valdis Dombrovskis oma valitsuskabineti ministritel leegionäride päeva tähistamise, lubades nad vastasel korral tagandada.
1943. aastal Hitleri korraldusel asutatud ja Relva-SSi koosseisu kuulunud Läti leegion polnud vabatahtlike üksus, nagu natsionaalsotsialistlik Saksamaa seda kujutada üritas. Valdavalt moodustasid kahe diviisi isikkoosseisu sundmobilisatsiooni käigus värvatud mehed.
Pagulusaastail hakkas sõjaveteranide ühendus Daugavas Vanagi Latvija 16. märtsi tähistama leegionäride päevana. 1998. aastal lisati see Läti sõdurite mälestamispäevana ka Läti ametlike tähtpäevade loetellu, kuid rahvusvahelise ja venekeelse elanikkonna survel kustutati juba järgmisel aastal riiklike tähtpäevade nimekirjast.