/nginx/o/2014/11/04/3491817t1h632d.jpg)
Gruusia võimud kavatsevad sihikindlalt jätkata võitlust ühiskonnas õigluse jaluleseadmise eest ja võtta vastutusele kõik ametiisikud, kes on seotud kodanike suhtes toime pandud kuritegudega, kinnitas täna peaminister Irakli Garibašvili.
Gruusia võtab Saakašvili-aegsed kuriteod luubi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie võim on kodanike õiguste taastamiseks juba palju ära teinud, kuid suur hulk juhtumeid on veel uurimata. Prokuratuur on viimase kahe aasta jooksul saanud kodanikelt tuhandeid kaebusi ametiisikute seadusevastase tegevuse kohta, mis pandi toime (Mihheil) Saakašvili režiimi ajal,»ütles valitsusjuht.
Ta tuletas meelde, et eelmise võimu ajal võeti tuhandetelt kodanikelt nende vara ära, nende suhtes tarvitati vägivalda ning nad ootavad õigluse jaluleseadmist.
«Saakašvili režiim mõistis üheksa aastaga vangi 300 000 inimest. 4,5 miljoni elanikuga Gruusia kohta on see üüratu, katastroofiline arv,» tõdes Garibašvili.
Saakašvili oli president Eduard Ševardnadze tagasiastumiseni viinud rooside revolutsiooni üks juhte ja võitis järgnenud presidendivalimised 2004. aasta 4. jaanuaril 96,25 protsentiga häältest. Ta astus 2007. aasta 25. novembril pärast opositsiooni meeleavalduste jõuga laialiajamist ennetähtaegselt ametist tagasi, ent valiti 5. jaanuaril 2008 toimunud ennetähtaegsetel presidendivalmistel uuesti presidendiks. Saakašvili teine ametiaeg presidendina lõppes 2013. aastal.
Saakašvili teine ametiaeg presidendina lõppes 2013. aastal. Põhiseaduse järgi ei saanud ta presidendiametisse kolmandat korda kandideerida. Parlament algatas 2010. aasta suvel põhiseaduse muutmise, mis lubas edaspidi presidendist suuremat võimu peaministrile. Kriitikud oletasid, et Saakašvilil oli kavatsus presidendiaja lõppedes asuda valitsuse etteotsa.
President Saakašvilit peeti sageli läänemeelseks juhiks, kes viis Gruusias läbi rea edukaid reforme, samas kritiseeriti teda autoritaarsete kalduvuste pärast. Poliitilised vastased on talle ette heitnud populismi, demagoogiat ja võimujanu ning süüdistanud teda valimistulemuste võltsimises.