/nginx/o/2015/03/04/3835175t1he881.jpg)
Euroopa Liit alustas täna Ukraina kriisist ning Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida rahutustest johtuvalt naabruspoliitika põhjalikku ülevaatamist.
Ukraina konflikt ja araabia kevad sunnivad EL-i naabruspoliitikat üle vaatama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EL-i esimene naabruspoliitika programm pärineb 2003. aastast, mil oldi Euroopas veednunud, et endiste idabloki riikidega, seal hulgas Venemaaga on võimalik tihedaid sidemeid. Sama näis kehtivat näiteks toona stabiilse Egiptuse puhul, mida juhtis president Hosni Mubarak.
Alates 2011. aastast on olukord araabia kevade ülestõusude ja Ukraina sündmuste tõttu kardinaalselt muutunud.
«Praegu on tähtis vaadata üle põhimõtted, millel (Euroopa naabrus)poliitika tugineb ja samuti selle ulatus,» ütles Euroopa Komisjon avalduses.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles, et ühendus peab loobuma põhimõttest «üks suurus sobib kõigile» ning andma võimaluse «meie partnerite erinevatele ootustele, väärtustele ja huvidele».
«EL-i huvides on seada naabritega sisse tugev partnerlus. Viimaste regioonis aset leidnud sündmuste tulemusel on suurenenud meie kõigi ees seisvad väljakutsed, olgu tegemist siis majandusliku surve, illegaalse migratsiooni või ohuga meie julgeolekule,» ütles Mogherini kolmapäeval Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisvoliniku Johannes Hahniga kohtudes.
Kriitikud väidavad, et Ukraina kriisi ja eriti Krimmi annekteerimine 2014. aasta märtsis näitavad, et Brüssel läks Moskva jaoks nii tähtsat partnerit nagu Ukraina 2013. aasta lõpus EL-i assotsiatsioonilepet allkirjastama survestades liiale.
Mogherini ei ole sellega nõus.
«EL-il ei ole poliitikat, mis oleks mõeldud kellegagi vastasseisu tekitama. Vastupidi, EL-i poliitika aluseks on koostöö,» rõhutas ta.
Ukraina tõttu tekkinud konfliktist hoolimata oli selge, on selge, et EL-i koostöö uks on avatud kõigile, ka Venemaale, nii kaua kui austatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, lisas Mogherini.
EL-i idapartnerlusprogramm hõlmab kuut riiki: Armeeniat, Aserbaidžaani, Valgevenet, Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat.
Mais peetakse Riias idapartnerluse tippkohtumine.
Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene on Venemaa mõjul idapartnerlusprogrammist distantseerunud.
Naabruspoliitikat on suunatud ka riikidele nagu Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina, Süüria ja Tuneesia.
Brüssel kohendas naabruspoliitika programmi 2011. aastal, et see vastaks paremini araabia kevadega tekkinud olukorrale. Naabruspoliitika eelarve aastateks 2014-20 on 15,4 miljardit eurot.