Duumasaadik: Venemaa ei muuda piirileppe osas meelt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2005. aasta suvel riigikogus vastu võetud Eesti-Vene piirileping.
2005. aasta suvel riigikogus vastu võetud Eesti-Vene piirileping. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eestil ei tasu oodata Venemaa seisukoha muutumist piirilepingu küsimuses, ütles laupäeval riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Andrei Klimov.

«Venemaal tajutakse Eesti parlamendi otsust varustada piirileppe ratifitseerimise seadus vaidlusaluse preambuliga kui ebaausat mängu,» ütles seadusandja BNSile antud intervjuus.

«Kõik see meenutab mängu sõrmkübaratega – kokku lepitakse ühtedes reeglites, aga mäng käib juba teiste järgi,» märkis võimuerakonda Ühtne Venemaa kuuluv Klimov. «Nii et ma ei soovitaks Eestil oodata selles küsimuses Venemaa positsiooni muutumist."

Klimov avaldas samas arvamust, et Eesti vajab piirilepet Venemaast rohkem. «NATO taganes pehmelt öeldes oma reeglitest, võttes allianssi riigi, kellel on piiriküsimus lahendamata. Ja teoreetiliselt võib mingi konflikti puhul selline lahendamatus mängida oma negatiivset rolli,» lausus ta.

Riigikogu ratifitseeris piirilepingu Venemaaga 2005. aasta 20. juunil. Viie fraktsiooni ettepanekul lisati seadusele preambul, mille kohaselt pidas riigikogu lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute hinnangul võimaldab preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi, Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Tagasi üles