Soome parlamendiliikmed arutasid täna julgeolekupoliitilist kostööd puudutavat raportit ja ideed Euroopa Liidu ühisarmee moodustamisest.
Eduskund ELi ühisarmeest: ebarealistlik idee
President Sauli Niinistö ning välis- ja julgeolekupoliitika komisjoni tellitud ning välisministeeriumi koostatud raport keskendus julgeolekukoostööle ELis ja NATO partnerlusriikide, Põhjamaade ja eriti Rootsiga.
Rahvasaadikute hulgas pakkus kõneainet Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri välja pakutud idee Euroopa Liid ühisarmeest. Soome president Sauli Niinistö on avaldanud sellele toetust.
Välisminister Erkki Tuomioja märkis, et julgeolekupoliitiline ülevaade tõstis esile Soome ümbruses toimunud muutusi. «Vastavalt näidetele räägivad need sellest, et julgeolekupoliitiline ümbrus ei ole staatiline ja tähelepanuväärsed muutused on alati võimalikud,» rääkis Tuomioja (SDP).
Junckeri ideed pidas Tuomioja huvitavaks, kuid ebarealistlikuks variandiks. «Need on sellised tulevikunägemused, mida me tahame aktiivselt arendada. Kuid tuleb tõdeda, et horisondil terendavas tulevikus vaatab enamus liikmesriike ühiskaitse osas endiselt NATO poole.»
Väliskomisjoni esimees Timo Soini (Põlissoomlased) tõdes, et julgeolekuolukord on Venemaa tegevuse ja Islamiriigi (IS) põhjustatud ohu tõttu muutunud dramaatiliselt. «Ülevaate lugedes ei saa vaadata mööda järeldusest, mille järgi pole olemasolevad vahendid piisavad uute ohtude tõrjumiseks. Seal oleks võinud ka neile küsimustele mõelda, kuna valimisperioodi alguses tuleb nii kui nii tuleb hakata lahendusi otsima.»
Ka Soini ei usu Euroopa Liidu ühisarmee loomisesse.
Keskerakonna ehk Keskusta juht Juha Sipilä ütles Junckeri ideed kommenteerides, et Euroopa Liidu liikmesus on olnud Soomele julgeolekupoliitiline valik, kuid EL ei ole oma olemuselt ju kaitsekoostöö. «Silmapiiril pole piirkondlikku kaitsesse keskenduva ELi kaitseliidu loomist,» sõnas ta.
Rohelise Liidu esindaja Pekka Haavisto ütles, et toetab ideed koos Junckeri ja president Niinistöga. «Samas ma mõtlen, et kiire selles suunas liikumine võib olla ebareaalne.»
Kõige kriitilisem oli Vasakliidu esindaja Annika Lapintie, kes nimetas seda surnult sündinud ideeks.