Landsbergis hoiatas nn Putini sõdade jätkumise eest

Vytautas Landsbergis, first post-communist Lithuania's president is pictured in Vilnius, Lithuania on March 10, 2015. A quarter-century after Lithuania's split from the Soviet Union, the architect of the Baltic state's independence Vytautas Landsbergis has warned that Russian President Vladimir Putin's brand of imperialism risks new wars in Europe. AFP PHOTO / PETRAS MALUKAS Foto: PETRAS MALUKAS/AFP

Leedu esimene iseseisvuse taastamise järgne liider Vytautas Landsbergis hoiatas teisipäeval, et Vene presidendi Vladimir Putini viljeletav imperialism on tekitanud Euroopas uute sõdade ohu.

Aastatel 1990-1992 Leedu ülemnõukogu ehk toonast parlamenti juhtinud Landsbergise sõnul oli Venemaa Putini eelkäija Boriss Jeltsini ajal sootuks teistsugune riik.

«Tema ajajärk oli erakordne. Venemaa ei tahtnud olla agressiivne impeerium...ta suhtus meie vabadusse soosivalt,» sõnas Landsbergis usutluses AFP-le.

Jeltsin oli Venemaa president aastail 1991-1999.

«Demokraatlik maailm ei ole veel täielikult mõistnud seda nihet, mis on Putini 15-aastase valitsemisaja jooksul aset leidnud,» sõnas ta. «Alates 2000. aastast tuleks ajaloos ära märkida uus ajajärk nimetusega «Putini sõjad». See on alles algus,» ütles aastatel 2004-2014 Euroopa Parlamendi saadikuna tegutsenud Leedu riigimees.

Leedu tähistab kolmapäeval 25 aasta möödumist iseseisvuse taastamisest.

Landsbergise sõnul tegeleb Putin Nõukogude impeeriumi taastamisega ning seda tõestab Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimine 2014. aasta märtsis.

Ehkki Nõukogude Liidu viimane Liider Mihhail Gorbatšov on maailmas väga lugupeetud, ei hinda Landsbergis teda kõrgelt.

Erinevalt Gorbatšovist aktsepteeris Jeltsin Balti riikide iseseisvust ning sõlmis 1991. Leeduga lepingu, tunnustades riigi suveräänsust.

«On Venemaa ajaloos unikaalne, et naaberriike ei surutud alla, vaid neil lasti sõbralikult elada, nii nagu nad soovivad,» ütles ta Jeltsini ajastust iseloomustades.

Leedu andis Jeltsinile 2012. aastal postuumselt riigi kõrgeima autasu.

Landsbergise sõnul on väga tõenäoline, et Venemaa võib panna NATO Balti riikides hübriidsõja taktikaga proovile.

«Keegi ei saa olla kindel, et Lääs on valmis Balti riikide pärast sõtta minema,» ütles ta.

Ehkki NATO on oma kohalolekut Balti regioonis suurendanud, peab Lääs Landsbergise hinnangul Venemaa heidutamiseks senisest enam tegema. «NATO žestid võivad tekitada illusiooni, et allianss on valmis oma liikmesriike kaitsma. Putini poliitikas pole žestidele kohta, selles domineerivad faktid ja teod.» 

Landsbergise sõnul naerab Putin avalikult Lääne liidrite üle, kes räägivad, ent ei tegutse. «Hitleri lugu kordab ennast. Kui me agressorit ei peata, tema isu üksnes kasvab.»