/nginx/o/2014/09/12/3342979t1hdd77.jpg)
Venemaa on valmis läbirääkimisteks Euroopa uue tavarelvastuse piiramise lepingu (CFE) üle, ütles Vene välisministeeriumi esindaja Mihhail Uljanov.
Venemaa tahab enda huvidele vastavat uut relvastuslepingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi relvastuskontrolli osakonna juhina töötav Uljanov ütles, et uus leping peab muu hulgas vastama uuele reaalsusele ning arvestama Venemaa huvidega.
Venemaa kehtestas 2007. aastal moratooriumi 1990. aastal allkirjastatud ja kaks aastat hiljem jõustunud CFE-lepingule, mis seadis piirmäärad toonastele alliansi ja Varssavi bloki riikide käsutuses olnud tavarelvastusele: suurtükkidele, tankidele, sõjalennukitele ning teistele lahingumasinatele.
Venemaa viitas oma põhjendustes sellele, et lepingut ei täida kõik NATO liikmesriigid, tuues välja ka Balti riigid. Viimased pole seda teinud tänaseni, viidates, et lepe ei ole uutele riikidele ühinemiseks avatud.
Sisuliselt keeras Venemaa moratooriumiga sümboolselt selja koostööle lääneriikidega, keeldudes vastu võtmast inspektsioone, ega jaga infot oma sõjajõudude kohta teistele lepingu osapooltele.
2011. aasta novembris teatas USA omapoolse vastusammuna, et nad ei luba Venemaa esindajatel enam Ühendriikide baase inspekteerida ega edasta enam iga-aastaselt andmeid oma sõjaväe kohta. USA eeskuju järgisid ka teised NATO liikmed.
Kuigi hiljem on Venemaa ähvardanud lepingust sootuks taganeda, pole lõplikult leppest siiski taganetud. Uljanovi sõnul ei soovitud kõiki sildu põletada. «Oleksime muidugi võinud välja astuda, kuid mööname relvastuskontrolli kasulikkust ega taha olla selle režiimi hauakaevajad,» märkis Uljanov.