/nginx/o/2015/03/12/3862155t1h457f.jpg)
NATO võiks muuta alliansi alusdokumenti Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepingut selliselt, et kollektiivkaitse käivituks lisaks relvastatud rünnakutele ka muude rünnakute puhul, ütles täna endine alliansi peasekretäri nõunik Chris Donnelly.
NATO eksnõunik: asutamisdokumendi artiklit 5 võiks muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«NATO liikmesriigid peavad maailmas muutuva olukorra tõttu üle vaatama Washingtoni leppe. Selle teema saab tõstatada artiklist 5 vaid ühe sõna eemaldamisega, milleks on «relvastatud»,» ütles Donnelly.
Muudatus lubaks NATO-l kollektiivkaitset käivitada ka hübriidsõjas , mis hõlmab endas muu hulgas küberrünnakuid või energiatarnete katkemist, sõnas Donnelly.
Viimastel kuudel hoiatasid mitmed Lääne poliitikud, et Venemaa võib üritada destabiliseerida olukorda Balti riikides provokatsioonidega, mida ei peeta relvastatud rünnakuks.
Washingtoni leppe artikkel 5 on järgmine:
«Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, sel viisil rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist, eesmärgiga taastada ja säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.
Igast niisugusest relvastatud rünnakust ning selle tõrjumiseks rakendatud abinõust teavitatakse viivitamatult julgeolekunõukogu. Nimetatud abinõude kasutamine lõpetatakse, kui julgeolekunõukogu on rakendanud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks ja säilitamiseks vajalikke abinõusid.»