/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/03/15/3871075t1hbb16.jpg)
Venezuela alustas laupäeval poolteist nädalat kestvaid sõjaväeõppusi, milles osalevad umbes 80 000 sõjaväelast, 20 000 tsiviilisikut ja laias valikus kõikvõimalikku relvastust, teatasid võimuesindajad.
Venezuela alustas suuri sõjaväeõppusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Caracas demonstreerib muu hulgas Hiina amfiibrelvi, Venemaal toodetud raketisüsteeme ja muud sõjatehnikat.
Manöövrid korraldatakse ajal, mil suhted Ühendriikidega on muutunud üha pingelisemaks.
Venezuela teatas esmaspäeval Ühendriikides resideeruva kõrgeima diplomaadi kodumaale kutsumisest, reageerides USA otsusele kehtestada veel seitsme Venezuela ametiisiku vastu sanktsioonid.
USA president Barack Obama andis esmaspäeval korralduse seitsme Venezuela ametiisiku, keda Washington süüdistab kodanikuõiguste rikkumistes, Ühendriikides asuvate varade ja pangaarvete külmutamiseks. Teiste seas kehtestatakse sanktsioonid Venezuela luuretalituse peadirektori Gustavo Gonzáleze, politseijuhi Manuel Pereze ja endise rahvuskaardi ülema Antonio Benavidese suhtes.
Sanktsioonid kujutavad endast lisa Ühendriikide kongressi novembris kehtestatud ning Obama poolt detsembris jõustatud Venezuela-vastastele piirangutele.
Regiooni vasakpoolsed valitsused kiirustasid Caracast kaitsma. Ecuadori välisminister Ricardo Patino hoiatas, et Lõuna-Ameerika regionaalühendus UNASUR ei luba «välist sekkumist» või riigipööret Venezuelas.
Pinged riikide vahel on kasvanud sestsaadik, kui Venezuela president Maduro teatas 12. veebruaril USA toetatud riigipöördekatse nurjamisest. Ühendriigid nimetasid süüdistust alusetuks valeks.
Oma mentori Hugo Cháveze eeskujul mõistab ka Maduro regulaarselt hukka väidetavalt tema vastu suunatud riigipöörde- ja tapmiskatseid.
2002. aastal kõrvaldati Chávez kaheks päevaks võimult ning Ühendriigid avaldasid toetust isikule, kes väitis end olevat riigi üleminekujuht. See samm vähendas oluliselt USA usaldusväärsust regioonis ning muutis õõnsaks retoorika austusest demokraatliku valitsemise vastu.
Ühendriikide imperialismi raevuka kriitikuna oli Chávezel USA-ga mitmeid diplomaatilisi tülisid ning 2010. aastast alates ei ole kumbki riik saatnud teise pealinna suursaadikut.