Islandlased protestisid ELi ühinemistaotlusest loobumise vastu

Islandlased protestimas.

FOTO: STRINGER/REUTERS

Islandi pealinnas Reykjavikis avaldas pühapäeval umbes 7000 inimest protesti valitsuse otsuse vastu loobuda Euroopa Liidu liikmesuse taotlemisest, teatas politsei.

Meeleavalduse korraldasid neli opositsiooniparteid ning see oli suurim väljaastumine, mida on nähtud pärast 2008.-2009. aasta finantskriisi.

Islandi paremtsentristlik valitsus teatas neljapäeval ametlikult ühinemistaotluse tagasivõtmisest, öeldes, et Islandi huvid on paremini tagatud väljaspool ELi.

Valitsus langetas otsuse parlamendiga konsulteerimata.

«Ainult Althingi (parlament) saab selle otsuse tühistada,» ütles suurima opositsioonierakonna sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni esimees Arni Pall Arnason avalduses.

«Valitsus ei julge sel teemal seista silmitsi parlamendi ega avalikkusega, vaid püüab meelitada ELi nõustuma Islandi staatuse muutumisega,» lisas ta.

Opositsioon saatis reedel ELi liidritele kirja, paludes, et Islandile jäetaks uks lahti ühinemisläbirääkimisteks. Euroopa Komisjoni kõneisik lubas seda.

Esimene ühinemiskõneluste voor viidi lõpule 2013. aasta jaanuaris, suleti 11 peatükki 33st.

Island esitas ühinemistaotluse 2009. aastal vasakvalitsuse võimuperioodil, kui riiki oli raputanud majanduskriis, mille tulemusena Islandi kroon kaotas ligi poole oma väärtusest. Eurotsooni liikmeks saamine oli atraktiivne väljavaade.

Kalapüügikvoodid olid ilmselt peamiseks takistuseks ELiga ühinemisel, kuigi seda küsimust ei tõstatatud ühinemiskõnelustel kordagi.

Arvamusuuringud näitasid samuti üha kasvavat vastuseisu ELi astumisele.

Kui tsentristlik Progressipartei ja parempoolne Iseseisvuspartei 2013. aastal võimule tulid, peatasid nad ühinemiskõnelused.

Island on öelnud, et soovib hoida tihedaid sidemeid ja koostööd Euroopa Liiduga.

Island kuulub ELi Schengeni ruumi ning Euroopa majandusruumi (EEA).

Tagasi üles