Kaootiline tulistamine Ida-Ukrainas jätkub. Tõsisemaid ja regulaarseid kokkupõrkeid on Širokino asulas Mariupoli lähistel.
Igor Taro Ukraina päevik: 15.03
16. märts 2015, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Širokino juures on olnud kasutusel 120-mm miinipildujad, tankid ning tankitõrjerelvad. Ukraina allikate teatel toimub seal tulevahetusi suisa mitu korda päevas. Mingil põhjusel on venelased avanud tule miinipildujatest ka enda kontrolli all oleva Sahhanka küla pihta, mis asub Širokinost mõned kilomeetrid kirdes. Seal fikseerisid OSCE vaatlejad ka kaks T-64 tanki, mis lasid ukrainlaste positsioonide pihta Širokinos. Ka põhjapoole Tšermalõki asula pihta on lastud.
Suurtükituld on episoodiliselt fikseeritud Donetski ümbruses. Seal on ikka samad sihtmärgid - Piski, Opõtne ja Avdiivka. Viimati sai Piski külas üks ukraina sõjaväelane jälle surma. Mõneti on see tobe, kui suuremat lahingutegevust ei toimu, väidetavalt kehtib relvarahu ja siis saab inimene juhusliku kuuli või miinikillu läbi surma.
Luganske ja Majorske piirkondades oli samuti täristamist, nagu ka põhja-rindel Bahmutka trassi lähistel. Seal on viimasel ajal tõepoolest vaiksemaks jäänud, aga jätkuvad lihtsalt suvalised valangud automaatidest Ukraina külade pihta. Ilmselgelt ei anna see relvarahu mõnedele inimestele rahu ja vene poolel ilmuvad kogu aeg spekulatsioonid, milla jälle pealetungile minnakse.
Järjekordne niinimetatud humanitaarkolonn ületas Venemaa-Ukraina piiri, pooled autodest on kütusetsisternid. Ukraina poolel nende kolonnide sisseveetavast kraamist mingit ülevaadet ega kontrolli pole.
See oli suvest saati tegelikult selge, et riigipiiri normaalne toimimine tõmbaks sõjategevusele kohe pidurit. Võimalik, et just sellepärast Minski kokkulepete täitmine kunagi 2. punktist edasi ei jõua, sest kokkulepitud piirikontroll Ukraina ja välisvaatlejate koostöös pole kahtlemata Venemaa huvides.
Samal põhjusel blokib Moskva juba eos ka jutud ÜRO rahuvalvajate saatmisest. Seniks, kui Venemaal on Julgeolekunõukogus sõnaõigus, ei ole nende nõusolekuta ka võimalik midagi teha. Üsna absurdne olukord, kus üks konflikti osapool saab vetostada sõjategevust piiravaid meetmeid.