/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/09/13/432085t1h582c.jpg)
Eesti Diplomaatide Kooli direktor ja Gruusia ekspert Ekke Nõmm manitses ETV saate «Välisilm» saatejuhti Astrid Kannelit, et Gruusia arengutesse ei tohi suhtuda kannatamatusega, mis iseloomustab ka suurt osa rahvusvahelisest kogukonnast.
Ekspert: Gruusia arengutesse ei tohi suhtuda kannatamatusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kipume võrdlema Gruusiat omaenda olukorra või suisa Euroopa Liiduga, aga unustame ära, et 2003. aastal riiki peaaegu ei eksisteerinud: valitsesid klannid, makse ei kogutud, Thbilisis polnud elektrit,» meenutas Nõmm «Välisilma» saatejuhile.
«Kannatamatus iseloomustab praegu suurt osa rahvusvahelisest kogukonnast, aga me peame arvestama, et nii lühikese ajaga, 6-7 aastaga ei saagi sellisest olukorrast välja tulla.»
Saatejuhi küsimusele, kas Gruusia riigijuhtide väidetav 6-protsendiline majanduskasv saab kuidagigi tõsi olla, vastas Nõmm, et Gruusia majanduskasv on fakt.
«Majandus jätkas kasvamist ka vahetult pärast sõda, erinevad organisatsioonid ja lääneriigid eraldasid selleks tohutu abi, et riik makromajanduslikult püsima jääks ja see saavutati,» selgitas ta.
Saatejuhi küsimusele, kas niimoodi Gruusiale vaid abi andes ei saavuta me tulemuseks nn. õpitud abitust vastates toonitas Nõmm, et Gruusias ei elata üldsegi nii hästi. Ta lükkas ümber ka saatejuhi Thbilisis nähtud mulje põhjal tekkinud arusaama suurest hulgast väga kallistest sõiduautodest sealses tänavapildis.
«Rahvusvahelise kogukonna abi on mõistlik ja teretulnud ning Gruusia valitsus peab jätkama reforme,» rõhutas Nõmm.
«Pärast nn. Rooside revolutsiooni valitses Gruusias arusaam, et Euroopa Liiduga liitumine on poliitiline projekt, mis teostub ühel hetkel niiehknaa, siis aga saadi aru, et see eeldab sisulisi muutusi, demokraatlikke reforme ning siis tekkis teatud pettumus. Ameeriklased olid abiprogrammides reeglina heldemad kui euroliit,» rääkis Nõmm.
«Ka praegu on Gruusia valitsuses eri nägemusi, kuidas suhelda ELiga, osa näeb Gruusia tulevikku Singapuri või Dubai stiilis üliliberaalse vabamajandustsoonina, osa soovib euroopalikku arengumudelit,» sõnas diplomaatide kooli juht.
«Eesti pole olnud kala pakkuja, teatud tingimustel oleme olnud õnge pakkujad,» leidis ta. «Meie reformikogemus on see, mida grusiinid siiralt hindavad.»
«Kui grusiinile ütleb midagi mõni vanaeurooplane, siis suhtuvad nad sellesse umbes nii, et mida sina tead nõukogude taustast, aga eestlase sõnum on palju usutavam. Nad on huvitatud meie kogemusest ja valmis sellest õppima,» kinnitas Nõmm.
«Positiivse ja areneva riigi kuvandit on grusiinid aastaid püüdnud ehitada ja kohati päris õnnestunult, pärast sõda oli sellest suur tükk minema pühitud, praegu selle uus ülesehitamine nõuab aga väga suurt kannatust,» manitses ekspert. «On muljetavaldav, kuidas üsna kiiresti pärast sõda paarikümnele tuhandele põgenikule peavarju pakkuda suudeti, põgenikekülasid loodi.»
Saatejuht Astrid Kanneli küsimusele sellest, kas lääne abiraha mitte nn. «musta auku» ei lähe, vastas Nõmm, et jutt abi minekust kuhugi «musta auku» ei vasta kindlasti tõele. «Selle kontrollimine oleneb kindlasti erinevate doonorite protseduurireeglitest, aga pole põhjust arvata, et suuri summasid Gruusia abistamiseks eraldavad doonorid oma raha saatuse vastu huvi ei tunne.»
Saatejuhi spekulatsioonile, kas abiraha voog riiki otsa ei lõppe ja mis üldse saab, kui Gruusia president Mihheil Saakašvili keeldub oma teise presidentuuri lõppedes võimu loovutamast ja jääb jõuga riiki valitsema, vastas Nõmm, et Saakašvili on intelligentne poliitik ja ka oma maa patrioot.
«Usun, et Mihheil Saakašvili saab aru, et jõuga võimule jäädes kaob see abi. Tahan loota, et 2013. aastal toimub võimu üleminek Gruusias esmakordselt demokraatliku ja normaalse protseduuri kaudu,» lõpetas Ekke Nõmm.