Pärast kolm aastat kestnud renoveerimist avatakse Vatikani raamatukogu uuesti.
Vatikani raamatukogu astus 21. sajandisse
Raamatukogus, milles on ka 2000 aasta vanuseid teoseid ja käsikirju, sai lisaks freskode ja maalide restaureerimisele ka tänapäevase kõrgtehnoloogilise raamatute valvesüsteemi, kirjutab The Telegraph.
Vatikanis pommikindlas hoidlas asuvad 70 000 raamatut said raadiosignaale edastava turvakiibi, mis aitab ennetada teose kadumist või vargust.
Kiibi panemise üheks motiiviks olid vargused. Näiteks üks USA kunstiajaloolane varastas lehekülgi 14. sajandist pärit käsikirjast.
Mees mõisteti 1996. aastal 14 kuuks vangi pärast seda kui ta tunnistas üles, et varastas 1987. aastal Vatikani raamatukogust uurimistöö jaoks materjali kogudes sealt ka hinnalisi lehekülgi.
Elektrooniline kiip tagab ka selle, et iga hinnaline teos jõuab oma õigesse hoiupaika tagasi.
«See raamatukogu on seda tüüpi, et kui raamat valesse kohta pannakse, siis on see sama hästi kui kadunud. Kuid uus süsteem kergendab teoste kindlaks tegemist ning õigesse paika tagasi asetamist,» selgitas Vatikani raamatukogu asejuht Ambrogio Piazzoni.
Piazzoni sõnul ei ole raamatukogus hoitavad teosed ja käsikirjad vaid Vatikani omand, vaid need kuuluvad kogu inimkonnale.
Lisaks raamatute turvakiipidele paigaldati ka uued turvakaamerad, tulekindlad seinad, automaatuksed ja kliimakontrolli süsteem.
Vatikani raamatukogu asutas paavst Niccolò V 1450. aastatel. Selles raamatukogus asub ka üks maailma vanimaid piibleid, mis pärineb aastast 325 pKr. Arvatakse, et see kuulus Rooma keiser Constantinusele, kes kuulutas ristiusu ametlikuks riigiusuks.
Raamatukogu lugemis- ja uurimissaalid avatakse ametlikult 20. septembril.
Vatikan on siiani andnud 5000 teadlasele loa raamatukogus olevaid teoseid uurida. Raamatukogust tohib raamatuid välja viia vaid paavst.