Suurimaks ohuks Rootsile oli möödunud aastal Venemaa, selgub Rootsi kaitsepolitsei SÄPO aastaaruandest.
Säpo: möödunud aastal oli Rootsile suurimaks ohuks Venemaa
18. märts 2015, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raport kirjeldab Venemaa Rootsi-vastast luuretegevust ulatuslikuna ning märgib, et Ukraina sündmuste ajal on see veelgi kasvanud. Sealjuures püüab Venemaa sõjaväeluure GRU värvata ka Rootsist uusi agente ning tungida sõjaväe ja politsei arvutisüsteemidesse, edastab The Local.
SÄPO teatel tegutsevad Vene luureohvitserid diplomaatilise katte varjus ja koguvad infot Rootsi riigikaitse, poliitika, majanduse, tehnika, teaduse ja poliitiliste põgenike kohta.
Venemaa sõjaväeluure GRU esindajad püüavad osta salajasi või embargo alla kuuluvaid seadmeid, mille ostmise katsed on kaitsepolitsei mitmel korral peatanud.
Raport tugineb küll salastatud luureandmetele, ent toob näiteid ka avalikult teada olevatest sündmustest nagu Venemaa kasvavast sõjalisest kohalolust Läänemerel.
Möödunud aasta septembris sisenesid näiteks kaks Vene hävitajat SU-24 väidetavalt Rootsi õhuruumi. Endine kaitseminister Carl Bildt nimetas seda kümnendi kõige tõsisemaks õhupiiri rikkumiseks. Oktoobris aga jahtisid Rootsi mereväelased mitu päeva võõrast päritolu allveelaeva, mille kohta hiljem kinniati, et tegu oli kindlasti miniallveelaevaga, päritolust aga ei räägitud. Selle kuu alguses teatati ka veel ühest salajasest allveelaeva jahist.
Möödunud nädalal lõpetas aga Venemaal niinimetatud välisagentide seaduse tõttu oma tegevuse Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus, mille eesmärk oli arendada koostööd ja dialoogi.
SÄPO raport rõhutab ka Lähis-Ida suunalt tulevaid ohte. Rootsist on Süüriasse äärmuslaste ridadesse võitlema suundunud vähemalt 150 inimest ja veel sada võivad olla teel sinna. 35 Rootsist läinud võitlejat on Süürias hukkunud ning umbes 50 on naadnud Rootsi.
Sealjuures ei leia Säpo, et Rootsi terroriohu taset peaks tõstma, ehkki sündmused Lähis-Idas ja Pariisis ning Kopenhaagenis on ärevusttekitavad.
Terroriohu tase tõsteti Rootsis 2010. aastal «madalast» «kõrgendatule» pärast terrorirünnakut Stockholmis ning on jäänud siiani selliseks.