Serbia president: Eestit ja Kosovot ei saa võrrelda

Serbia president Boris Tadić eile Kadriorus auvahtkonda jälgimas. Foto: Toomas Huik

Serbia on valmis dialoogiks Kosovoga, kuid mingist iseseisvuse tunnustamisest ei saa juttugi olla, ütles esimest korda Eestis ametlikul visiidil viibiv Serbia president Boris Tadić eile Postimehele.

Milline roll on ELil Serbia tulevikus? Kosovo tunnustamine suurema osa ELi riikide poolt pole Serbiale meeltmööda?

See tekitab tõsiseid probleeme. Meie kava pole tuua ELi uusi konflikte. Vastupidi – tahame konflikte serblaste ja albaanlaste vahel lahendada, et Euroopat stabiilsemaks muuta. Seda ka ELi tuleviku pärast. Serbia peab ELi liikmeks saama, muidu maksavad kõik kõrget hinda. Selles regioonis pole stabiilsust ilma Serbia integreerimiseta ELi, kuna Serbia asub Balkani keskmes. Lühim tee Lääne-Euroopast Aasiasse kulgeb läbi Serbia. Me ei taha viia vaid serblasi ELi, vaid ka kõiki teisi inimesi selles regioonis. Oleme Euroopa rahvad.

Serbia soovib samas ka Venemaaga häid suhteid hoida, kuid viimane pole ELiga alati ühel meelel. Kuidas suudate samal ajal ELi ja Venemaaga lähedastes suhetes püsida?

Meil on sarnane lähenemine sakslastega, kellel on tihtilugu Venemaaga veelgi tihedamad ja paremad suhted kui Serbial. Lisaks headele suhetele Venemaaga võtame arvesse ka meie sarnasusi, mis puudutavad ajalugu ja kultuuri. Saame olla ELile siinkohal väga kasulikud. Kuid rõhutan, meie peamine eesmärk pole saada Vene Föderatsiooni liikmesriigiks, vaid meie põhieesmärk on saada ELi liikmeks.

Millised on Serbia suhted NATOga, kelle väed omal ajal pommitasid Serbiat?

Meil on NATOga väga head suhted, mis tuleb mõnele ehk üllatusena. Oleme rahupartnerlusprogrammis, kuigi ¬NATO meid 11 aastat tagasi pommitas. Vaid mõni aasta pärast sõda toetas juba suurem osa meie inimestest osalust NATO rahupartnerlusprogrammis.
Mis puutub aga NATO suurde rolli Kosovo julgeolekuvägede treenimisel, siis tavainimesed ei kiida just seetõttu heaks täielikku lõimumist NATOga.

Eestlased tunnevad tihtilugu solidaarsust Kosovoga, sest kui meie saime iseseisvaks, siis olime väga tänulikud, et seda ka rahvusvaheliselt tunnustati. Mis on Kosovo puhul teistmoodi?

See on ju hoopis teine juhtum! Te olete ka varem iseseisvad olnud. Kosovo pole kunagi varem kogu inimkonna ajaloos olnud iseseisev riik.
Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust, sest Kosovo on alati olnud osa Serbiast, enne seda oli osa Osmani impeeriumist ning serblased on just Kosovo piirkonnast pärit. Suurem osa meie juurtest ja identiteedist asub Kosovos.
Tunnete mingisugust solidaarsust, kuid näiteks ka minul on Kosovos väga palju albaanlastest sõpru. Samas, et minu albaanlastest ametivennad kasutavad erinevates riikides erinevaid näiteid. Balti riikides kasutavad nad seda näidet, kuigi asi on hoopis teistmoodi! Moslemiriikides kasutavad nad usu ettekäänet, mis ei vasta samuti tõele. Kui reisin moslemiriikides, seisan silmitsi väljakutsega selgitada neile, et probleem pole usuga üldse seotud.
Ma ei tea, kas kogu maailmas leidub riike, mis lubaks mingil osal oma maast vabalt omakorda riigi moodustada.
Kosovo albaanlased on palunud iseseisvust juba aastakümneid. See pole seotud Miloševići režiimiga.

Et siis mingil hetkel tungisid albaanlased lihtsalt Serbiasse?

Kel oli võim, see kasutas teiste kallal ka vägivalda. Enne oli Serbial võim, seejärel Albaanial. See on poliitika.
Ma pole uhke vägivalla üle, mida serblased kasutasid, kui neil albaanlaste üle Jugoslaavias võim oli. Teisalt ei saa albaanlased ka oma tegude üle eriti uhked olla, kui nemad võimul olid.
Baltimaade saatust pole võimalik võrrelda Kosovo probleemiga – siin pole sarnasusi! Muidu peaksite solidaarsust tundma ka kõikide serblastega, kes mujal riikides elavad. Sündisin Bosnia ja Hertsegoviinas, kuid ma ei toeta Bosnia serblaste iseseisva riigi loomist. Toetan neid austamaks Bosnia ja Hertsegoviina terviklikkust.
Mõistan inimeste põhjendatud kavatsust luua oma riik. Ma isegi austan albaanlaste põhjendatud huve, kuid nemad peavad samaaegselt austama serblaste põhjendatud huve.

Kas vägivallaperiood Balkanil on lõpuks läbi?

Jah, usun seda tõesti! Teen kõik, mis minu võimuses, et luua paremat tulevikku. Seetõttu olen avaldanud austust ka teiste riikide ohvritele, näiteks Srebrenicas , kuigi ka meil oli tuhandeid ohvreid, nende seas isegi minu sugulasi.
Olen väga kurb selle pärast, mis juhtus Jugoslaavia moodustamise järel. See on 20 miljoni inimese ühine ajalugu, kellel on samad juured, kes räägivad sama keelt, kuulavad sama muusikat ja näevad sarnased välja, kuid mõistame ühtlasi, et oleme erinevad inimesed, erinevad rahvad paljude sarnasustega.

Olete nüüd teinud ELiga kompromissi ja tahate alustada dialoogi Kosovoga. Kas see on üldse võimalik ja mis tulemused sellel võiksid olla?

See on võimalik ainult siis, kui see on avatud dialoog, ja rääkida tuleb kõigest, mis pingeid tekitab. Peame leppima faktiga, et Kosovo albaanlased ei taha elada Serbia suveräänse valitsemise all, kuid samas tuleb Kosovo albaanlastel aktsepteerida seda, et serblased, eriti Kosovo põhjaosas, ei taha jällegi elada Albaania võimu all.

Kuid kuidas kujutate tulevikku ette? Mängime mõttemängu: kui Kosovo oleks taas legitiimseks osaks Serbiast, kuidas te seda integreeriksite?

Ei, seda ei oota ma mingil juhul! See poleks mingi lahendus. Ma ei looda, et Kosovo integreeritakse Serbiaga nagu Miloševići ajal. See pole meie kavatsus ning austan albaanlaste huve. Kuid peame leidma lahendused. Kui tahate, et ütleksin, mis oleks Kosovo jaoks reaalne lahendus, siis palun, ärge seda minult oodake. Kuid on palju näiteid maailmas, mis on pärast avatud dialoogi viljakad olnud. Näiteks Hong Kong ja Hiina.

Kuidas teile Eestis meeldib?

Esiteks olen tõeliselt vaimustuses Tallinna arhitektuurist. See, mida siiani olen näinud, on minu jaoks tõeliselt huvitav ja vapustav. Teist saab ka Euroopa kultuuri keskus – suurepärane saavutus.

Boris Tadić
• Sündinud 15. jaanuaril 1958 Sarajevos
• Lõpetanud Belgradi ülikooli filosoofiateaduskonna sotsiaalpsühholoogia erialal
• Valiti esimest korda presidendiks 27. juunil 2004
• Endine Jugoslaavia telekommunikatsiooniminister, Serbia ja Montenegro kaitseminister
• Töötanud ka ajakirjanikuna, sõjaväe kliinilise psühholoogina, psühholoogiaõpetajana ning Belgradi ülikooli poliitilise reklaami lektorina