Rootsi kaitsepolitsei Säpo hinnangul on üks kolmandik Venemaa diplomaatidest Stockholmis spioonid.
Rootsi politsei hinnangul on suur osa Venemaa diplomaatidest spioonid
18. märts 2015, 23:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa saatkonna diplomaatidest pole umbes kolmandik tegelikkuses diplomaadid, vaid luureohvitserid,» ütles Säpo vastuluureanalüütik Wilhelm Unge ajakirjanikele esitledes Säpo aastaraportit.
«See on olnud väga püsiv number, selline on pilt olnud aastast aastasse,» kinnitas Unge.
Unge sõnul on Rootsis kohal nii Venemaa välisluureteenistus (SVR), sõjaväeluure (GRU) ja riiklik julgeolekuteenistus (FSB).
Unge hinnangul on kaasaegsed spioonid kõrgelt haritud ja veidi nooremad, kui olid Nõukogude Liidu aegadel.
«Nad on motiveeritud, otsusekindlad ja nõndaöelda sotsiaalselt asjatundlikud. Ja nad tegutsevad võrgustikuna,» rääkis Unge.
Rootsi kaitsepolitsei avaldas eelmise aasta ülevaate, kus öeldakse, et Venemaa luure on Ukraina kriisi ajal Rootsis järsult aktiviseerunud, kirjutab Dagens Nyheter.
Diplomaatilise katte varjus koguvad Vene luureohvitserid infot Rootsi riigikaitse, poliitika, majanduse, tehnika, teaduse ja poliitiliste põgenike kohta.
Venemaa sõjaväeluure GRU esindajad püüavad osta salajasi või embargo alla kuuluvaid seadmeid, mille ostmise katsed on kaitsepolitsei mitmel korral peatanud. GRU püüab värvata agente ning tungida sõjaväe ja politsei arvutisüsteemidesse.
Unge ei soostunud kommenteerima, kui palju spioone on Stockholmis USA saatkonnas, kui tal paluti seda venelastega võrrelda.